Lähen täna taaskord häälega Tallinnasse teatrisse. Hakkasin selle peale mõtlema, et tõenäoliselt mõni teine inimene läheks hulluks sellise rändamisstiili juures, st ma/me ei planeeri eriti midagi ette. Ainsad pidepunktid on teater kl 19.00 ja koht, kus ma ööbin ja ma isegi ei ole kindel, kas ma sinna minna oskan. Näiteks kui praegu kehtiks sama plaan, mis veel eile õhtul, peaksin ma 23 minuti pärast uksest välja astuma ja maantee äärde minema, aga kuna ma sain kell 2 öösel sõnumi, mis plaane natuke segi keeras, ei tea ma üldse, kellega ja kunas lähen. Niiet söön rahulikult hommikust ja lasen asjadel kulgeda. Mis võiks valesti minna? Ma jõuan pealinna, jalutan tänavatel, lähen teatrisse, rändan sõbra juurde, ärkan seal, rändan kesklinna ja hakkan mõtlema, mida teha kell 8.30 Tallinna kesklinnas.
See on sama moodi peaaegu kõikide rändamistega, igasuguseid praktilisi mõtteid hakkan alles siis mõtlema, et otsene vajadus käes on. Ja suht chill on .D
1 comment:
Post a Comment