ei juhtu midagi nii kainel tänaval

made in estonia maraton 2015 - etenduskunstide lühivormid laval. Hannes Aasamets, S.S. Fabrique from Kanuti Gildi SAAL on Vimeo.

wake up in the morning

karochy.tumblr.com/

haruldane on ärgata teadmisega, et päeva ainus ülesanne on peole kohale jõuda

suviselt suvalised

Raamatuid polegi lugenud, rohkem päikses ja vihmas ringi vaadanud, et kustpoolt muusika tuleb. Kuru Plirr oli päevil leitsak ja öil lõõsk - tantsu. Maatee kaudu jalutasime seitsmekesi prillid ees ja turban peas oja äärde, kus jääkülm vesi ja palju parme, hiljem külanoorte sapakaga poodi õunu, otse sillalt, kus omad ja tundmatud kitarril; telgiplatsil auto risti päiksega, et varju visata. Viimasel keskpäeval pärast ujumist Kristinoga maanteekõrbemööda pealinna kalamaja akendele kõõluma, uinak päeval, öösel veinid ja naljad, pärast hilise hommiku piknikku keraamikatornis tagasi kõrbele, et äikesevihmas kordamööda viipamas käia ja rekkaga lõpuks läbi psühho-baltimaade, kesköövihmas koju, isa ja kass üllatunult uksel.

suveõhtud maanteel

Tallinnasse jõudsin vaikselt autos istudes ja vene mussi kuulates, juht oli umbkeelne, ent sõbralik. jalutasin kalamajja, kus Kristino chillis paari sõbraga, juures vesikas, vahustatud pett ja muffinid, veidi enne keskööd alustasime patarei perfoka koosolekuga ümmarguse köögilaua taga kolmekesi ajuründeid harutades.

pärastlõunal ärgates jätkasime kristinoga kahekesi samas kalamaja kööktoas kiluvõileibu süües ja kontseptsiooni kirja panna püüdes. kui see tehtud, liitusin kirsiga pealinna tänavatel õmblustööd otsima. enne veel jalutasin üksi läbi Ptarmiganist, et näha, mis sõbrad teevad, ja võtta kerge dušš.

õhtul sattusin taas kalamajja superkanget õlut jooma, seltskond veidi teine, ainus konstant kristino. sõime kiluvõileibu ja virsikuid, muuhulgas tantsisime salsat, peas õlgkübar.

järgmisel hommikul ekslesin niikaua mööda kesklinna, kuni lõpuks väsinud peaga tee balti jaamast solarise juurde leidsin (jah, ma tean), sain eksamit joonistavalt kirsilt ühikavõtmed ja läksin sinna und edasi magama, sest kristino kadus mandrilt. hiljem kohtasin Johni, kes otsustas kuuma päeva puhul frakki kanda, ja veel hiljem anna-mariaga, kes tähistamisel piirdus jäätisekokteiliga.

kui õhtupoolikul maanteele sain, et pärast poolnädalat kodulinna naasta, sattusin kose ristil hoopis viljandi suunale. otsustasin jutu jätkuks külastada teist kodu ja siin ma nüüd istun, mustsõstrakauss kõrval, kõrvus ritsikad & ojakohin, ööüksinduses omaette, juhi telefoninumber taskus.

skill points

Viimasel ajal on tunne, et teen selliseid asju, mida ülinapilt oskan teha. Täiesti võimete piiril. Kui olen need asjad ära teinud, olen tõusnud leveli võrra kõrgemale.

NELKis sai TEH Meeting läbi. Sõitsin täna, pühapäeva lõunal kevadpäikses sinna, kõik külalised olid pealinna kadunud või magasid maja peal ööd välja, hängisime tiimiga teisel korrusel suures näitusesaalis ja sõime viimast lõunat, metalluksed hoovi poole pärani.

kogu eilne päev möödus samas majas, v.a 20 minutit, mil rattaga läbi vihma 140 säraküünalt hankima läksin. peole polnud mahti jääda, selle asemel hängisin MoKSi helikunstniku Patricku, tema sõbra, prantsuse helikunstniku Thomase ja soome neiu Lauraga köögis ning mekkisime viskit. Õhtu lõppes kahe esimesega minu naabermajas, Kulpsoo ja Patricku ühisateljees chillides.

Ees on Semiosalongi varasemast tihedama graafikuga lõpuspurt, nädalapikkune Tallinnas diktofoniga ringi jalutamine, kaks kuud kooli koos umbes kuuajase kirjatöövõlaga ja tundub nagu sada asja veel.

noisettes

tõde pole raske

lähme lätti ka

hommikul uimaselt porgandeid süües, kohvi juues ja Eruga viga süsteemis määratledes hakkasin genereerima mõtet, mida teha selle üsna tühja päevaga. otsustasin Signega Elvasse kodutuid kasse toitma minna .D sest külmkapis oli üks kassikonserv, mida meie kass ei taha süüa. hääletasime elvasse. saime peale mingi autobussile, mis oli täis peomeeleolus keskealisi naisi .D
hiljem tuli välja, et elvas polegi kodutuid kasse, on ainult üks luusiv kass, kes endale ise parasjagu hiiri leidis, ja üks väga suur tigu. niisiis chillisime ringi ja sõime jäätist. arvasin, et õhtuks jõuan ilusti koju tagasi, aga kaugelt linnapiirilt koju jalutades, kus mingid noored tüübid meid maha panid, helistas Anastasia ja kutsus Karlovasse veini jooma. Uudistasime Estri uut korterit, seltsilisteks pudel odavat Hispaania valget, seenesupp (ja karask, läti leib, jogurt, baklažaani-porgandipüree (???)...) ja ilmselgelt ülikultuurne vestlus.

praegu vahin Kristiga telekast mingit eriti mõttetut usa tõsielusarja Wipeout. pfft. .P

kuidagi kummaline tunne on mingisse abstraktsesse informatsioonipilve suitsurõngaid puhuda, st blogis anonüümsetele lugejatele enda päevast rääkida. see tunne ikka tabab mind aega-ajalt, kui terve postituse mingeid kronoloogilisi sündmusi kirjeldan, ilma ühegi järelduse või ideeta.

reaal vs. humanitaar

soojad juustusaiad

Suvi on alanud ^_^ kuigi mitte küll päikesekuumuse ja hipiseelikutega, ent piiramatu vaba ajaga sellegipoolest.

Chillisime täna õhtul-ööl Kirsi pool Ihastes. kujutage ette: kirsi värvikirev pesa, meie (värvikirev) punt seal lösutamas, vesikas keset tuba, kuskilt paistavad õlled ja joindikraam, mõned maalid toetuvad seintele ja teised on maas laiali... kassid kõnnivad ka ringi ja isegi liblikaid lendas. rääkisime muidugi maailmaasjadest ja muust, öö poole kippusid tekkima plaanid suure kunsti tegemisest (mille me kindlasti ka korda saadame ^_^), vahepeal jõudsime saunaski käia. kahe aegu koju kulgedes, kes ratastel, kes jalgsi, jämmisime tulevikuheietusi tulevastest ekkemooringutest Eesti radadel.

nüüd olen lõplikult kodus, ees ootavad kolm põnevat raamatut ja terve plokk valget paberit.

teeks mingit möllu

Täna oli vanade sõprade päev. Täiega lahe. Triinu ja salaplaanid; Triinu, Kiq, Aivo ja pitsa; Kelli, Roland ja geneetikaülesanded; Kelli, Roland, Triinu ja jäätisekokteil. Kusjuures me alustasime täiega vara, sest pidime mingi koiduvalguses koolis olema paarkümmend minutit ja pärast seda algas chill. Täielik kulgemine oli ka kogu päev.
Kui õhtul hilja Rolandiga bussipeatusesse tormasime, aga napilt maha jäime, siis mingi sekundiga tõmbas ette mingi sõbralik tüüp autoga ja rabas meid peale (lähete ju linna? no tulge peale!), kes sõitis linna sees sajaga ja kaks minutit hiljem olime jõudnud Raadi sügavustest kesklinna. Tõsiselt ka, see oli umbes nii, et buss kadus ja umbes samal hetkel, kui me "persse" jõudsime mõelda, siis olime juba mingi sõbraliku tüübi autos ja järgmisel silmapilgul kõndisime üle kaarsilla. Edasi möllasime reipal sammul teise linna otsa, koju.
Vahepeal käisin hambaarsti juures. See oli nii jube 0_0 niii jube. ta puuris mu hambaid ja esiteks see hääl, kui keegi mingi trelliga mu suus möllab ja teiseks see, et suu on korraga mingit suruõhku ja vett täis, nii et hingamine on keeruline (keerulisem kui tavaliselt) ja siis üldse kõik aaaghhh puurimine on ikka kohutav. Värisesin pärast natuke. Khm, muidugi mul on hea meel, et mul on olemas ligipääs kvaliteetsele hambaravile, aga siiski. ghh.

Ühesõnaga hea päev. Kuigi mu kõht on nüüd jäätist, mahla, ananassi, kiivit, banaani, küpsist, šokolaadi, kohvi, apelsini, ja tuunikala-võisaia täis, aga ikkagi .D

marjamurr

küpsetasin öösel emale sünnipäevaks koogi. ma polegi vist varem iseseisvalt ühtegi kooki küpsetanud, veel vähem öösel tühjas korteris. tuli mustsõstrapirukas (st sööd ja mõtled, et marjapirukas, mitte kook), sest õnnis vanaema oli eile päeval toormoosi toonud. see oli hea leid külmkapist. täiega hea mustsõstrapirukas. mm.

aga tänu sellele sain magada ainult 2 tundi ja pärast hommikust sünnipäevapidamist otsustasin võtta päeva vabaks, et lisaks une täismagamisele kirjandit kirjutada, saksa keelt õppida ja Kirsiga kokku saada. ilus päev.

rehe all

Täna on lahe päev, sest koristame Kristiga üle pika aja tuba, emme tegi rabarberikooki, olen täna lugenud 100 lk Tammsaaret ja õues on vihm ja torm. Ja hommikut alustasime Pärnas tilli- ja sibulapannkookidega. 

absindikokteil tartu vaim

Kohtasin täna Jumalat. Purjus mees, patsiga:
Teree!! Mida te siin seisate, kas te olete mind oodanud? Mina tean, mina olen näinud.... Ma olen Jeesus. (-sul on püksilukk lahti) - Las olla! Las nad vaatavad. Tooge mulle sigaret.

muuseas käisin ka paar korda Geni laval, erinevad rohkem või vähem poeetilised sõnad suus ja žestid kätel. rohkem küll jalutasin mööda erinevaid tube ja rääkisin ja... korraldasin vist isegi natuke... või siis mitte? mul on hea meel, et praegu on mai.

nii veider on olla kogu aeg, nagu oleksin kesta vahetanud.

teater halva ilma ja hea tujuga

Kooliteatrite festivali Tartu voor. minu tänane päev. vägev .D
hommikult jalutasin mööda tartu kesklinna sombuseid tänavaid ja otsisin kohta, kust saada kuut müürilehte, kuna meil oli neid etenduses vaja. mul oli hea tuju. y-galerii - pühapäeval suletud. ülikooli kohvik. uks oli lahti, aga seal oli küll kõike rohkem, voldikuid ja lehekesi, aga mitte vajalikku. küsisin ühe tädi käest ka, ta ei teadnud. treffneril polnud isegi uksekella, et oleksin saanud valvurilt kutsikasilmadega korraks koolikülastusprivileegi paluda ning need neetud kappiununenud lehed sealt kätte saada. jalutasin sadamateatrisse, õnneks 5 vanemat ja kapsamat müürilehte ning üks märkide ja masinate seitung kotis. seal kogunesime lõpuks ruumi G1, kus riided selga ja näod pähe ajasime ning siis lavale. ei mingit ekstaasi, esinemishirmu, üleüldse mingit ülevoolavat emotsiooni. alo kartis natuke. mina chillisin ja ei mõelnud üle. me esinesime teisena, mistõttu ma esimest etendust ei näinud, kuid lägastasime lava ketšupi, jahu ja litritega kohe eos ära. kui esinemine, mis ei läinud üldse halvasti, aga teistes vist rohkem tundeid tekitas, läbi sai, siis kohtusin kelli ja triinuga, vaatasime üheskoos üht kohutavalt halba etendust. ärge mängige laval tibisid!! pole mitte kuidagi võimalik, et see hästi välja tuleb, pealegi ei huvita see üleüldse mitte kedagi saalis, sest kõik on sellest juba välja kasvanud. õnneks oli seal üks tüüp, kes tuli doktor noormanni lauluga sisse ja flirtis natuke publikuga ja nägi hea välja, aga kohe, kui ta rääkima hakkas, siis oli kõik rikutud.

kodustasin sadamateatri täiega ära. hommikul olime üleval näitlejateruumis, et riideid vahetada ja nii, hiljem jätsin oma läbimärjad ketsid sinna kuivama ja keerasin radika põhja. kunagi pika lõunapausi ajal chillisime sealsamas ruumis kelli, rolandi ja triinuga, sest meil polnud mujal olla. vestlesime kooliteatri vigadest ja täiuslikust etendusest*. kunagi vajusid sinna htg kümnendikud sisse ja hakkasid ka riidesse panema, aga ma loodan, et me ei seganud neid. chill oli seal ruumis. kolmas kodustamiselement oli see, et nii casualilt nuudleid seal süüa saime .D see käis nii, et hankisime ühest viimasest veel lahtiolevast poest kolm pakki kiirnuudleid viimase raha eest, purustasime need plastmasskarpi, kus olid varem sees olnud prozaci-xanaximuffinid**, palusin puhvetimüüjal vett keeta ning meile kolme kahvlit laenata ja sõime autasustamise ajal mõnusalt kolmekesi triinu ja kirsiga rõdul väiksest ühispajakesest nuudleid ^_^
kui päev õhtusse jõudis, oli meeleolu ülihea yeahhh

________________________________________________
* minu ja rolandi väljamõeldud täiuslik etendus: sügavamõtteline ja minimalistlik
tuleme kahekesi lavale. vaatame teineteisele pingsalt otsa. blackout. punane valgus. see psychost tuntud pinev tn-tn-tn-tn muusika. vaatame endiselt teineteisele pingsalt otsa. blackout. uks, mis viib laval õue, tehakse lahti, see on ainus valgusallikas. lavatoss täidab saali! taaskord pinev muusika, vaatame ikka veel teineteisele sügavamõtteliselt ent pingsalt otsa. blackout. kõik.
** etenduses oli koht, kus hullumaja arstid jooksevad helge ja õnneliku muusika saatel lavale ja hakkavad hulludele antidepressante ja muud kraami jagama, muffinite ja litrite näol. (õnne! õnne! prozacit! xanaxit!)

võitnud etendused olid head. goblini ja mariti lavastused, viimane oli täiesti kõrgemale tõusnud kooliteaterlikust tasemest. goblinil oli irooniline teostus, ta pani nö näitlejate tõlgid lavale, kes ütlesid, mida näitlejad tegelikult öelda tahtsid. see oli iseenesest hea mõte. mõned oli veel head, nt peebu lavastus, mis oli täiesti tervik, seal ei olnud mingit ülepakkumist või mingeid puudujääke, teksti kvaliteedist rääkimata. ( ma ei hakka praegu nendesse etendustesse süvenema, see siin on juba piisavalt pikk, ma tean küll, et tn üle poole sinust, lugeja, ei mõista, millest ma räägin, aga siinkohal teen tõepoolest aja ja energia kokkuhoiu huvides ühe infovaeguse)

kolm punkti, mida amatöörteater võiks jälgida, et mitte oma etendust... perse keerata:
1. ära mängi laval näitlejat. kodusta oma roll, ära mine lavale mõttega, et sa oled sügavamõtteline kunstnik, kelle ilmekas hääl, väljapeetud diktsioon ja hästivalitud repliigid publikut köidavad; süvene rolli, mitte sõnadesse.
2. lähtu kostüümides minimalismist, juhul, kui sul tõepoolest pole mingit ülirealistlikku või päris riietust, nt kanna korralikku ülikonda, mitte kokkulapitud narrirõivaid. butafooria kooliteatrilaval ei näe hea välja. ja laval peab hea välja nägema.
3. hoidu sarkasmist. pahurad ja solvuvad tüübid on ka üsna tüütud. muidugi karakter karakteriks, aga kui seda saab vältida, siis integreeri mingeid huvitavamaid emotsioone... vms. mind on lihtsalt ära tüüdanud need nõmedad iroonitsevad tšikid kooliteatrites. ghh.

nii, pahandamine sai läbi, pedagoog (teatrikriitik >___<) lahkus majast. dudap

meie kristjaniga oli kogu aeg väga soe ja chill ja casual läbisaamine. ta oli hästi tubli, osales kolmes etenduses hommikust õhtuni ja pärast lõunapausi mängis laval kitarri niisama, rahva rõõmuks .D kallistasime teda ka vahepeal.
päris lõpus oli hullult lahe õhkkond, nagu alati. kõik olid õnnelikud, treffneristid võitsid, kõik oli väga lahe. ühesõnaga.... tartu on lahe ja treffner ja minu sõbrad on ka lahedad ^_^

...mossed?

Nädalavahetus oli täielik kulgemine. Kevad, rahu, hedonism, head inimesed, hea tuju.
Reedel chillisin eesti keele olümpiaadil, pärast seda Elleris muusikuhakatisest sõprade kulul odavat toitu, kunstiandeid realiseerima näiteringi, puhkama Pärna, öösel köögiläbu inimeste seltsis, keda ma väga tihti ei näe, aga mida lahedam see see-eest on.
Järgmise päeva õhtul oli enam-vähem sama seltskonnaga Elisabethi pool post-party chill, rahulik, hea ja pannkoogiga.

Mul on hea meel, et täna on pühapäev.