minu hajumine kuhugi ülespoole

kihutada mööda öiseid teid lõputult, kuulata mingit progressive haussi, karvakasukas seljas, öhe
ja juua viskit
ja suitsetada... midagi... sigar on mingis mõttes hardcore, aga mingis mõttes pehmo
kaur ütles mulle, et oleneb, kui kamikaze ma olla tahan, kui küsisin, kas seda tõmmatakse alla või pahvitakse. kui tõmbad alla, kaob silmanägemine ära
aga see allatõmbamise tunne on suurem osa naudingust suitsetamise juures
fuck this
tõmban karvakasuka krae üles, rüüpan viimase lonksu viskit, vajutan gaasi ja tõmban sellise mahvi sigarit, et kõik läheb mustaks ja rool voolab mu käte vahelt ööpimedusse
ja tegelt kõige rohkem igatsen ma praegu seda põntsu
seda laupkokkupõrget takistusega
mis tuleb paratamatult, kui niimoodi autot juhtida
prahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh
täielik ja kõhklematu kontakt
intensiivne kohalolu, ja siis kohalolu totaalne kadu
õigemini minu totaalne kadu
pahh
läinud
kõik
korras
ainult selleks, et tunnistada, et mind polegi mitte kunagi olnud

let's play haussss

Uusaastapeol sattusin ühe puu embusesse, kes ütles, et mul on vana hing, aga noor keha. Tõepoolest, noor keha suutis viis tundi jutti tantsida, vahel küll rääkimise ja kallistamise pause tehes. Loodetud vaimse nullseisundi saavutamine või siis vähemalt kaela verele tantsimine ei läinud läbi, samas peo käigus eesmärgid nihkusid ning täna, kolmandaks päevaks olen suutnud toibuda ja võnkesageduse töiseks taastada.

hilja detsembris

Nii eileöise kui üleeileöise kojujalutuse lõpuks tundsin ennast kui Paula Zariņa maalis.

Hommikul oli absoluutselt ainus asi, mida ma teha tahtsin, "Püha Tõnu kiusamise" algusest lõpuni vaatamine. Siis läks tuju veidi paremaks, suutsin Kristinoga isegi sellist juttu ajada:

Kristino: EIIIIIIIIIIII

:D

:D

:D

:D

Piret: :D:D:D

ja sul oli õigus

Kristino: isaand

ma ei saa naeru pidama

:D

Piret: :D

Kristino: :D

midagi sellist on tulemas

swimming to harakka

11:59
swimming takes longer than expected. Also, kristino wants to play live Battleship. Will be late, sorry! Karro

13:01
Battleship is on: gathering crew & equipment. trying to bargain a vessel for some blood diamonds I won in a mine fight in sierra leone. If we're lucky, we'll get a monkey on top.

13:46
sank a boat carrying a family of four. Some sadness in our hearts, but this is war. They claimed we're lying bastards and there's no such thing as harakka island. Next target.

14:07
Took over a vessel full of Serbian merchants. Their will is sinister, but so is ours.

14:10
We made it on the island. Following a herd of wild locals to the spot X. maybe we meet, maybe we won't.

14:12
We're here. This is it. Kristino caught rabies from the monkey, I am as alive as I'll ever be.

metakeelne

Kallid lugejad, mul on rõõm tutvustada teile selle blogi kolme uut nuppu: ehehe, ohhoo ja pffft. Need kolm nuppu asuvad iga postituse lõpus ning annavad teile võimaluse anda väike minimalistlik hinnang igale sissekandele. Kui mõtled, et naljakas, vajuta ehehe, kui mõtled, et seda ma ei teadnudki / on jah huvitav, vajuta ohhoo ja kui mõtled, et halb nali või mina küll nii ei arva, vajuta pffft. Nupud ei ole seatud paremusjärjestusse, vaid eeldavad pigem reaktsioonide mitmekesisust. Blogi sisu jätkub sama subjektiivsena, kui ta kogu aeg olnud on, ja postitused ei ole eraldi steitmendid, kui ma just vastupidist ei väida. Nuppude kaudu loodan saada teilt mingit hägusat tagasisidet, kuivõrd teie, lugejad, pole paraku ülemäära agarad kommenteerima. Aga ma TEAN, et te LOETE, nii et edukat nupuvajutust [/kogu oma loetuga seostuva mõttevoo koondamist ühe ebamäärase häälitsuse taha]!

jõulujaburus

Põhjendus, miks on erinevatesse interneti avaldumisvormidesse tekkinud veidraid pilte Pireti, Kristi, Triinu ja Kirsi ühenäolisest neliainsusest.

Tegin oma näiteringi Teleaktiivse Korrastusmehe, ainsa vapra maheeslase Petsu ja Gobsi kasvandike Daaravahusaga jõuluperformance'iii!!! Mu tublid üheteistkümnendikud olid põhilised ideedegeneraatorid, kümnendikke kasutasime lavalihana ja mina juhtisin vägesid.

Kõik toimus kooli keldrikatakombides, kokku (umbes) viies ruumis. Luugist sisse minnes avanes esiku moodi ruum, kus oli pimedus, ainult ühe valgusjuhtme valgel kaunistas üks kurblik neiu inimjõulupuud. Edasi minnes avanes suur saal, nelinurkne sammas keskel, ümber mille roomas jõulukardadega kinni seotud poiss, keda üks entusiast õrritas ja aega-ajalt lina kirjaga "Ma ei tee rohkem igavat kunsti" (John Baldessari) peale loopis. Veel oli selles ruumis kaks kalendritüdrukut, üksik luulelugeja (Fausti vist), põhjapõdrapiitsutaja ja nukuteatripoiss (Tšehhov?). Ühes seinas oli kaks avaust - jõulustripparite ruumi, mis oli valgustatud siniste tulukestega ja sisaldas 7-8 riideid seljast võtvat (+ ühte mandariini koorivat) alaealist ning teine viis tuppa, kus loeti ette Vikipeedia artiklit jõuludest. Kuulajateks savist murupäkapikud. Viimastes ruumides oli suur laud, katteks 10kg mandariine, selle taga metsik elajas, kes neid õgis ja mandariinitahtjaid koortega loopis. Kõrvaltoas oli ei midagi muud kui pimedus ning makk, mis lasi ainult "Last Christmasit". Sealt edasi läks üks kitsas koridor, kus mängis vaevumärgatavalt hispaaniakeelne "Üksinda kodus". Mööda ringruumi jooksis ringi fanaatik, loopides maha litreid ja muud kraami.

.D

Ühendav element ei olnud mitte jõulumüts, vaid Silveri mask. Kõikidel osalistel oli ees see sama mask, mida nende piltide pealt näha võib. Need tegime nimetatutega neljakesi valmis kunstikoolis paar päeva varem. Ning mida tahtis öelda see tekst linal? Sama püüdlik huvitava kunsti tegemine kui jõulukarnevali iga-aastane käimalükkamine.

Ühesõnaga (v)äge(v) kogemus. Mina kõndisin ringi ja vaatasin, mis kasvandikud teevad, vahepeal panin lugu uuesti algusesse (sest makil polnud repeat-nuppu, pfft), aga põhiliselt tantsisin pimeduses koos Triinuga Whami järgi xD Kõik said väga hästi hakkama, mulle meeldis nende koostöövalmidus, mis ilmnes viimases kokkusaamises. Aitäh, noorus.

Kõik kestis pool tundi - üks pikk vahetund. Huvilisi oli omajagu, mõned küll tõenäoliselt plakatitel lubatud tasuta mandariine jahtimas. Eksperiment õnnestus.

lavastaja - kellele ja milleks

Käisin ballil, sest Maurus kutsus. Pidasime keldrikorrusel Triinu sünnipäeva ja tegime tordijäänustega pilti.

Muuseas tegin 4-sekundilise perfoka "PIRET" või "Vaatan süsteemist läbi". Tantsusaali oli üles seatud kaamera, mille pilt kuvati aatriumis suurele ekraanile. Kui saal parasjagu tühi oli, sest kõik olid aatriumisse kogunenud, hiilisime Triinuga saali ning libisesin korraks kaamera ette. Ma tean küll, et sa meid jälgid.

Hiljem muidugi Genni.

Väike Oliver andis mulle peole kaasa memme musi: "Ilus. Nagu paks mees." x)


aga täna on pühapäevakesköö, niiet ma chatin kõiki kohustusi edasi lükates Triinuga:

Triinu: mul ei ole referaat valmis

kraanale

see pidi eelmine kolmapäev ära olema viidud

:(

Piret: .(

kristil ka

Triinu: ma ei julge homme kooli minna

OH!

ei ole valmis või

Piret: ei ole jah

Triinu: JEEE

kas ta julgeb biukasse minna?

Piret: julgeb küll, kui kraana küsib, siis ta ütleb: "fakk juu, ma vihkan sind, ma teen homseks"

dekadents, roiskunud toit ja glamuur

ärkasin täna kolm minutit enne keskpäeva haudvaikses korteris. ma ei arvanudki, et see võimalik on.
varahommikul, poole viie paiku olin koju jalutanud läbi koiduvalge linna mingilt üsna kummaliselt korteripeolt. õhtu algas rahulikult Anastasiaga pargis vesteldes (^_^), kuid kui öö oli juba lähemale nihkunud, olin hoopis teistsuguses maailmas: avastasin ennast, Triinut, Anastasiat ja Magnust kuskilt ääretult suurest vanaaegsest korterist antiiktugitoolides istumas ja purjus gooti- ja muid tüüpe jälgimas. Viimased kolm kimusid oma pruune hästilõhnavaid sigarette, mina sõin küpsiseid ning jälgisime inimkooslust, kus küll suur enamus olid tuttavad näod, aga kokku tekkis siiski mingi kummaline isiksuste ja ruumi kompott. korter oli väidetavalt 6-toaline, sinna oli suvaliselt kokku toodud vanad nahktoolid (sellised, mida võib muuseumieksursioonidel paarisaja aasta vanustes mõisates näha), lauad, lühtrid... rummikokteili jõin peekrist! (mis lõhnas nagu minttu, aga siiski). kõik vestlused muidugi tundusid natuke piinlikud, võibolla oli asi mu puudulikus joobeastmes, aga õnneks seikles majas ringi üks jalutuskepi ja kübaraga härrasmees, kes lihtsalt oma kohalolekuga meelt lahutas, tulevane lavastaja vilksas ka siin-seal (samuti kübaraga), paar gootitibi suhtlesid kõigest väest, mõned mustaks värvitud juustega ja tõenäoliselt alaealised poisid ja üks karvane mees. ja siis veel mõned inimesed. ja palju sigaretitossu, alkoholi, küpsiseid ja dekadentlikku räpasust. ja kass.

aga nagu arvatud, Viljandimaalt salakohast olen nüüd tagasi. koju tulles võtsin esimese asjana (pärast kurvale üksiolnud kassile pai tegemist) jääkambrist välja kolm pruuni banaani ja kaks ilusat kolksuvat õuna. banaanid hakkasid sulades härmatuma ning leidsid üsna ruttu tee sinna, kus on nende koht, kuid õuntele jätsin natuke rohkem lootust. nemad hakkasid sulades kohutavalt vett välja ajama (nüüdseks kleepuv plekk mu arvutilaual), lõpptulemus oli siiski umbes nagu Poe mesmeriseerimisnovellis - nad surid, mädanesid ja kõdunesid minutitega, mida nad muidu oleksid pidanud tegema päevade jooksul.

wax & whip

Mindfuck saab täna 2-aastaseks! ^_^

TT

Viis, kuidas Ummi ütleb, et kui toidust eemaldatakse liiga palju rasva, siis ta pole hea:

Toidu organoleptiliste omaduste nõrgenemine
kannatab:
a) maitse
b) lõhn
c) struktuursus

rummimaitseline pumatikompvek "TÕMMU"