kosmoks

Elasin terve eelmise nädala Moksis. Seal toimus Avamaa kunstisümpoosion ja selle raames kolm õpituba: Mutoopia, Leaving Traces ja Neanderthal Electronics. võtsime Magnusega osa viimasest, mis tähendas neli päeva kestvat elektriskeemide lugemist ja juhtmetest, nuppudest, klemmidest jms töötava süsteemi loomist ning lõpuks selle kõige kokkutinutamist ja karpi monteerimist. Kõige magusam töötegemise aeg oli 12-03 ajal öösel, kui Erik pani oma läpakast mingi dubstepi mängima ja sai rahulikult chillida & siidrit juua & tinutada. Olime seal kokku 6 päeva, viimasel päeval oli lihtsalt chillout, õpitubade esitlused ja õhtul kontsert. Tegelikult oli muidugi kogu aeg chillout. 8 tundi päevas tegelesime küll selle veidra pilli meisterdamisega (jah, mul on nüüd kärisev karp, mis nuppe keerates videomängude helisid teeb ja ma ise oma käega ehitasin), aga vahepeal oli lõunapaus ja õhtul oli pidu.
Kaks korda avati The Brainy Hedghehog Pub, Patrick McGinley juhtimisel. Veel lõplikult väljaehitamata ja sigakülma kõrvaltuppa viidi kaks lauda istumiseks ja üks letiks, paar kõlarit ja kast õlut, põrandaks oli hein. Brainy Hedgehog oli ta sellepärast, et sinna toodi suur siili skulptuur, kes oli natuke ikka nagu aju ka. Suht chillax pubi oli, esimesel õhtul iiri rahvamuusikaga ja teisel veidrate elektrooniliste konnahäältega. Seal oli üks kõrvalruum ka, mis oli veel enam heinu täis, ja millest chillout toa tegime. Üks aidas toimunud experimentaaljämm oli ka, st kogu rahvas tegi muusikariistade, nende osade, häälitsevate mänguasjade ja muu kraamiga hääli. Üldiselt tundus nii, et inimesed mõtlesid, et teeks peo ja siis tehti pidu. Igal õhtul erinev. Üks formal dinner toimus ka. ja artist talkid, kus kohalolevad kunstnikud tutvustasid oma töid, pubis oli vaba mikrofon.
Viimasel päeval avastasime õue pealt Raumschiffi. Selline suur kuppel, kus sai chillida ja kosmoses rännata. Joonistasime Magzziga igaks juhuks Raumschiffi kaardi ka, et avamaal ära ei eksiks. Veetsime seal suurema osa päevast. Pardaarvutiks sobis väga hästi mu crackerbox, Edgar võttis juhirolli. (Kuule, kus sul see karp on, mul on vaja korraks majas ära käia, tahaks kohvi keeta ja...) St lendasime sellega viimase päeva õhtul kontserdipaika ja siis vahepeal tagasi moksi maja juurde, kui oli vaja. sest see oli ainus koht kosmoksis, kus oli gravitatsioon.
Seltskond oli kirev ja rahvusvaheline. Saime sõpru ka. Näiteks Tara (AUS) ja John (USA), kes rendivad kahekesi praegu Helsingis art space'i ja meid külla kutsusid. Ja nende sõber Juuso, superchill soomlane. + Erik, Katrin, see hull tšikk (AUS), Kaspar (ENG), Dirk (GER) jne. meilt küsiti järjepidevalt, et kas oleme Magnusega õde ja vend. (ei ole)

(kliki pildil!!) Paremal Raumschiff, taustal vana ait vms (mingi suur ruum), kus toimusid eksperimentaalmussichillax ja Mutoopia õpitoa esitlus. Sinna paistis õhtupoolikuti päike.
(Pilte saan loodetavasti kunagi kuskilt veel)

Meie juhendaja, Derek Holzer oli kummaline mees. Ameeriklane, kes elas euroopas, selline ekstravertne, hea suhtleja ja supercool tüüp (see pole mu hinnang, vaid pigem see, kuidas ta ennast esitles). mulle lõpus hakkas tunduma, et ta ei sulandu sellesse ülichilli atmosfääri oma supercoolnessiga ja temaga suhtlemine oli (selle tõttu?) lõpuks natuke väsitav. Ta näitas ka, mida oskab, ühel open mic õhtul. Pani chillout ruumi (see heintega) üles mingi vana katkise raadio, sellise suure kasti, nagu need vanad on, ühendas kõlarid juhtmete ja asjadega ja hakkas lärmi tegema. Kõlas nagu elekter ja vanad vedrud.. Selline huvitav pilt tekkis, kuidas hunnik inimesi istuvad heinaküünis ja jälgivad, kuidas mingi supercool tüüp lõhub eriti veidrate helide saatel vana raadiot, punane prožektor näos. Etteaste lõppes suure laamendamisega, kui Derek hakkas kõiki juhtmetega ühendatud juppe kasti pressima, aga heli ei tahtnud ära lõppeda ja ta kiskul kõik laiali, aga ikka kuskilt tuli mingi ksksksksks ja lõpuks tõmbas patarei välja ja kustutas lambi ära ja ütles thankyou ja tõmbas uttu.