mindfuck: rraawwrrrr

Käisin laupäeval Eesti esimestel vabavõitluse amatöörvõistlustel MMA Raju1. Ei olnud üldse hull andmine (või kogenematu silma jaoks siiski oli), põnev psühholoogiline kraam hoopis. Huvitav oli jälgida, kes on liialt tagasihoidlik või kellel vägi otsa saab või kes asja üldse tõsiselt ei võta või vastupidi, kes võtab ja kes tänu sellele võidab. Võitleja ringi tulemisega loeti ette tema nimi, vanus, kaal, MMA-staaž (0 kuust u 3 aastani) ja alad, millega nad varem tegelenud on. Näiteks kaks endist karatekat tegid eriti fancy show ja poksija kaotas mmakale nokaudiga... Üks kõige lahedam matš oli Arto (üks baaskursuse treeneritest, lahe tüüp) matš, kus esimeses raundis oli kogu saal täiesti vait ja jälgis pingeliselt maasvõitlust, teise raundi ajal elati juba metsikult kaasa ja kui Arto võitis, siis kõlas mingi meeletu rõõmurõke tervest saalist .D

Kaks kolmandikku võitjatest olid Elustreening Eesti tüübid (tartlased), nii et tehke treenerite kvaliteedi osas omad järeldused >)