Le Dernier combat, rež Luc Besson (1983)
märksõnad:
postapokalüptiline maailm
mustvalge pilt
ei ühtki sõna (mitteverbaal)
olelusvõitlus
üsna sürr film mingist tulevikumaailmast, kust inimesed sõdivad vee ja toidu pärast, kõik on maha jäetud, sest inimesi lihtsalt on nii vähe, humaansus ei välista enam liigikaaslase tapmist, kuid film on üdini inimlik, sest kõik tahavad lihtsalt elus püsida. üks võimalik stsenaariume meie maailma tulevikule.
Scanners, rež David Cronenberg
(1981)
Kui mõelda 80ndate filmide peale, siis mulle tuleb esimesena pähe veider helindus. St inimesed räägivad kuidagi teistsuguse intonatsiooniga, kui näoilme või huulte järgi arvata võiks. See oli selles filmis täiesti olemas, aga kõik muu oli nagu päris (isegi soengud). Telepaatiavõimed, inimeste mõjutamine mõtte abil, kurjad ja head, teadlased ja niisamad. Skännerid on erilised inimesed, kelle mõttejõud või telepaativõime on nii vägev, et nad suudavad ainult selle abil teisi inimesi neda tahtele allutada. Üks teadlane tahab skännerinimesi uurida, kuid kuri skänner ja tema abilised takistavad teda, sest nad tahavad maailma vallutada, kusjuures kõige juures on veel üks heatahtlik skänner, keda kuri skänner enda kaasosaliseks soovib, sest nad mõlemad on väga tugevad, kuid hea skänner jääb siiski endale kindlaks ning seetõttu toimub filmi lõpuminutitel väga omapärane kahevõitlus, kus kasutatakse relvadena ainult enda aju, kuid mis sellegipoolest suudab vastase veresooni õhkida, silmamunasid plahvatama panna, keha süüdata ning kõige lõpus veel ühe mehe mõistuse teise tüübi kehasse paigutada.
See on selle pärast lahe film, et kui seda vaadates mõtled, et tõenäoliselt järgmisel hetkel kellegi pea plahvatab, siis ta teebki seda.
Btw, chekkige posterit, päris lahe .D
No comments:
Post a Comment