kuulge, ärge väga jamage...

Content warning: järgneb kirjeldus kaheksa 18-aastase omapäitripist välismaale, sisaldab rumalaid nalju, eale mittevastavat käitumist ning tulevikus ka potentsiaalselt kompromiteerivat pildimaterjali.

Käisime Kirsi, Kristi, Magnuse, Kelli, Rolandi, Johanni ja Markusega Rootsis. sest me saime täiesti loogilistel asjaoludel 8 tasuta kruiisipiletit sinna ja tagasi! .D teekond algas maantee ääres, kuhu läksime neljakesi hääletama, kristi ja kirss ühes pundis (nad said sekundiga peale) ja mina & Magnus kerge hilinemisega teises pundis. saime Magnusega Mäo risti, kus oli rõvedalt külm, aga õnneks ei pidanudki Apelsinimajja masetsema minema, vaid jõudsime õige pea pealinna. seal kohtusime juhuslikult teise nelikuga ja läksime Kristi & Kirsiga kokku saama.
Laevas oli alguses rahulik, chillisime meie kajutis.. Õhtu poole läksime kuhugi alla baari, kus Kirss mingi vanamehega ajalehemängu mängides šampusepudeli võitis .D järgmine šampus tuli selle eest, et tal oli sünnipäev. liikusime ringi, pahpahpah, pidu meie kajutis, magama läksime viisakal ajal 1-2 paiku. roland & johann jämmisid vist enda kajutis, aga sellest ma väga ei tea.
järgmisel päeval suutsime umbes kella 11 paiku üles tõusta ja stockholmi tänavatele kaduda. kelli, roland, markus & johann läksid muusikapoode uurima. meie neljakesi kõndisime niisama ringi ja vaatasime lahedaid maju. 7 tundi. ghh. vahepeal käisime mingis meeletult suures sööklas söömas, mis oli lahe. magnus sai vägeva meestetualetikogemuse - seal oli mingi naerev leopardilipsuga tüüp, kes pissuaaride juures lollusi tegi ja magnusele üsna sugestiivselt naeratas, ribidesse torkis ja lipsu näitas. igaljuhul, pärast jalutasime veel natuke stockholmi teistel tänavatel, käisime toidupoes ja õhtuks tagasi laeva, poolel teel tõdesin, et peaksin praegu keemia praksis olema. hmm, seekord võitis kristi pudeli šampust limbovõistlusel ja meil oli mingeid muid niidukeid ka... siinkohal tasub mainida Onakat: rohelise tee maitseline piim. pean juhtima äärmiselt kohatult tähelepanu asjaolule, et Onaka oli püdel valge piimjas ollus, mis erinevate omaduste koosmõjul tõepoolest onaka mõõdu välja andis... me ei joonud seda väga palju.
igaljuhul, õhtu jooksul ajasime rolandit taga, et ta igaks juhuks magama läheks, aga ta põgenes alumiiniumdiskole (??), mängisime rammimist, millest ma parem ei räägi, mängisime taitšiid, milles mina ja magnus peaaegu võrsed olime, aga trummar Markus, bloody kõhn tüüp täiesti vankumatu tasakaaluga suurepärane, samal ajal kui kristi ja kirss istusid koridoris maas ja omg-itasid, et kui jõhker see kõik välja näeb. kahenäpumängust on mul siiamaani sinikad käsivarrel ning kristi ja magnuse käesurumisvõistlust (üllatavalt tasavägised) pidavat nende mõlemi randmed veel tundma andma. pidu oli taaskord meie kajutis, sest 4 korrust madalamal oli ju igav. kommunikatsioon võttis sellise pöörde nagu sellistel kitsaruumipidudel ikka: põimis ja mässis end inimeste vahel.. kuidagi. nii juhtuski, et selle pisikese toa erinevates otstes istuvad inimesed vestlesid omavahel, vahepeal tekkis minul, magnusel ja johannil privaatpidukolmik, sest meil oli vaja rääkida ideede isoleerimise võimatusest konteksti paratamatu olemasolu tõttu isolatsiooni eeldusena.. ühesõnaga jah, tegevus oli meil küllaga ja kõik oli väga põnev. 4-5 paiku kadusime magama.
hommikul, 10 aegu hakkas koristaja süsteemselt meie ukse taga käima, et juba kiiremini kaoksime. muretsesime selle pärast natuke, et ta nüüd meie nägusid nägi, sest kajut ei olnud tõepoolest kõige eeskujulikum. taarast rääkimata, aga kogu see... laga! agh. tegime kõik, mis meie võimuses, et asja parandada. tallinnas lahkusime johannist, rolandist & kellist, kes jäid linnapiiridesse. saatsime markuse bussijaama ja kadusime taas neljakesi maanteele. seekord juhtus üsna spontaanselt nii, et kristi&m olid paaris ning nad võeti taaskord kiirelt peale. passisime kirsiga umbes veerand tundi külma käes, kuid siis peatus üks muhe vanamees, kes meid põltsamaani viis. ta oli üks mu kõige lahedamaid hääletamiskogemusi üldse .D jutu käigus tuli välja, et ta nimi on Jaak. ta rääkis ise suurema osa ajast ja see, kuidas ta rääkis! .D alguses tundus kergelt mõistukõnena, aga üsna varsti voolasin kaasa. ta kõneles oma töökohast, minevikust, suguvõsast, naistest, autost, rahast... kõik hästi loomulikult ja ausalt. Jaak oli hästi positiivne ja eluterve tüüp, võttis asju vabalt. tal olid igast lahedad traditsioonid, näiteks kui ta ühe oma töökaaslase hauast mööda sõitis, siis ta hüüdis: "Tere, Suidu!" sest Suidu oli lahe tüüp olnud. ta rebis ka lahedalt: "Asju tuleb nimetada õigete nimedega. Sapakas on Sapakas, Moskvitš on vene tank, alles alates Žigulist võib rääkida autost." .D yeah. lahe. ta rääkis hästi palju ja hästi vabalt. ise ütles, et kuigi on 63, tunneb end sellise noore poisikesena... .D
nagu öeldud, pani ta meid põltsu juures maha, seal passisime 10-15 minutit ning meid kirsiga võtsid peale kaks suure ja mugava autoga tüüpi, kes olid just täna hommikul norrast töölt tulnud. viisid otse tartusse.
kodus magasin.

ühesõnaga see oli lahe. üsna random ka, arvestades, et me ei teinud eriti midagi, et näiteks pileteid hankida. või šampust. kui kirsilt pildid saan, siis.....