kl 5 hommikul aknast narva mnt teepesemistraktorit vaadates

inimesed arvavad, et see on ilus ja romantiline, kui saad oma puhastusautoga kell pool viis hommikul sõita mööda tühje tänavaid, mida valgustavad ainult tänavalambid ja autotuled. et see on kuidagi melanhoolselt igavikuline. ei ole! mulle ei meeldi! ma ei taha ärgata siis, kui mu naine magama läheb, et minna õue, kus ei ole mitte kedagi, kus mind ootab ainult mu väike traktorikabiin ja räpased tänavad. miks on mul mingi ühiskondlik kohustus teenida kõiki teisi inimesi lihtsalt selle pärast, et mul ei ole nii palju haridust, et neid juhtida? miks on ühiskond nii üles ehitatud, et iga kuradi inimene peab olema selle osa? ma tahan elada metsas! ma tahan olla ise üksinda üks maailm, küttida ja korjata endale toitu, ehitada hütt, kus on talvel külm ja kevadel märg, kus pole keskkütet ega kraanivett. miks peab see minust ühiskonnaheidiku tegema? tänapäeva maailm, kus tundub olevat nii palju vabadusi, on ise üks suur piirang - ta ei lase kellelgi olla endast väljaspool, olla mitte tema osa. kõik peavad tema sisse kuuluma, kõik peavad olema registreeritud.