kaotasin veidi verd ja liha

Sekundi murdosa pärast seda, kui olin võtnud käest kinda, et võtta kõrvast klapp, et öelda väiksele poisile, et ta pillas oma kinda, kukkusin jõuliselt jääle, lajatades kinnastamata peopesa vastu karedat maapinda. Poisi sõber korjas tema kinda üles ja mina mõtlesin, et intensiivseim kukkumine ever. Käsi surises, kuid järgnevad piinad olid rohkem esteetilised kui füüsilised, kuna peopadjalt oli rebenenud mündisuurune nahatükk ning käsi sarnanes katkuohvri omale. Leidsin endas jõudu, et minna apteeki.

Ühikas pesin käe seebiga puhtaks, tundes end samal ajal nagu Erik Gillou "Kurjusest", kui ta duši all seebi ja harjaga tuhka oma nahale kustutatud sigareti põletushaavast välja hõõrus. Tõstsin küüntega ära rebenenud nahatüki õigele kohale tagasi, sidusin käe kinni ning läksin tegin trennis kätekõverdusi, raisk.