jõulujaburus 2

selleaastane jõuluperfokas HTG keldris... oli päris mitu korda intensiivsem eelmisest. võlvlagede ja betoonpõrandaga labürinti sisse astudes (ilmselt ruuporimehe läkitusel) tervitasid pahaaimamatuid esmalt kottidesse pakitud rabelejad, mustvalged maskid näo ees. järgnes pime saal, mida valgustasid mõned jõulutuled ja paranoiliselt sähvivad taskulambid, ruum oli tossu ja luulehuilgeid täis.

edasi kõndida oli raske, sest näota roomajad haarasid jalgadest ning pärisid selleaastase hea laps olemise kohta. järgmises, pisikeses kiviruumis istus taskulambi spotlightis räpases puhvaikas pabernäoga jõuluvana, kaks päkapikku kõrval, kes naersid läbilõikavalt, kui julgesid pärimise peale mõne luuletuse esitada. järgmine ruum oli sõda. mandariinisõda. läbi minemiseks pidid kas kannatama koori oma ihul või ise vastu loopima ja katet tegema. mandariinilaua taga seisis maskis musta kräsupeaga koll, kes õgis mandariine ja loopis nende koori. järgmises ruumis oli perfoka ideeline kese - ilus Koyaanisqatsi. film ja heli suurel linal. nii mõnigi külastaja unustas end sinna seisma ja vaatama. välja saamiseks tuli läbida viimane ruum - sõbralik ruum, ning anda allkiri, et oled nõus sellega, mida nägid. hiljem tuli välja, et allkirja andes tõotasid olla edaspidi hea laps.

Perfoka korraldamine läks kuidagi libedalt sel aastal, saime kogu seltskonnaga vaid paar korda enne kokku. algne impulss tekkis ajurünnakust Martiniga ühel reedeõhtul Genis ning idee kulges edasi koos Oliveriga arutades (nagu ikka). paraku kui eelmisel aastal jäi taidlus veidi lahjaks, nihkus sel aastal see üle käte, umbes 13ndal minutil haarasin peast, et mida me ometi teinud olime ja vaatasin seda sõda ja mõrva enda ümber. toss, sähviv ja segane valgus, mandariinivägivald, sõjakisa ja kriisked... agh. hiljem, kui fotograafi abiga 15 kilo mandariinide koored ühte kasti saime, tundus sellest lahti saamine nagu laibamatt. mis seal ikka. pinge on vajalik.

Silveri maskid olid ka sel aastal ühislüli ja tossumasin tuli kellegi (aitäh, Tõnis! .D ) tagataskust.

ning taaskord - aitäh, noorus .)