Kõik algas neljapäeva õhtul, kui Roosi helistas ja linna kutsus. Traditsiooniline Tartu stiilis õhtu - piknik Pirogovi platsil ning seejärel meeldiv õhtueine kohvikus Zavood. khm, kergeid liialdusi kõrvale jättes langesin kell 3.15 surnult voodisse ja tõusin juba 5.20, eelmisest õhtust veel pea pöörane. Bussisõit Tallinnasse möödus Triinu kõrval ja temaga koos läbi II faasi* (mäletate ikka teist faasi? :D) Siis proovid, läbimängud, chill mere ääres õhtul, kui juba külmaks läks, aga see-eest pea vähe selgemaks sai ning igaks juhuks viimase bussiga Õismäele kodukooli. Sinna minek oli muidugi täielik rännak nagu iga minek ükskõik kuhu, kui see on Õismäel. (hilise õhtusöögi ajal seletas Aivo natuke selle linnaosa plaani loogikat. midagi tänavatest kui spiraalidest, lõpmatusest, määramatusest...) Kuna Roland ja Rauno viibisid samas linnaosas, siis tegime veel enne magamaminekut ametlikku unerahu trotsides kokkusaamingu kuskil majade vahel, püüdes kohalikke vägesid mitte vihale ajada.
Teine päev möödus lõputu ootamise, kõndimise ja jooksmise vaimus. Rahvarõivastega laululavale, paar ühendkoorilaulu (see oli vist 25 000 lauljat kaare all, st ühele inimesele täpselt jalataldade suurune pind seismiseks) ning jooks-jooks-jooks (täiesti otseses tähenduses) tagasi kesklinna, et oma vahetusriietele järele jõuda. See kahjuks ei õnnestunud, niiet tegime mingi kombo kaasasolevatest riietest, Triinu õe Liisi garderoobist ja vihmakeepidest. Kogusime kamba kokku (bänd ja mitte-bänd) ja pärast seiklust pealinna tänavatel jõudsime... Levikasse! (sealhulgas ka pärast kõnet magavale sõbrale. siit järeldus: tallinlane oskab ka une pealt seletada, kus on Levikas. ja peabki oskama! tartlased võivad kohandada oma linna tingimustele). igal juhul, Levikas oli nunnu, selleks ajaks oli kamp kahanenud paraku rohkem kui poole võrra, võtsime julgestuseks Sassi seltskonda ning vaatasime ringi. järgnes sündmuste ahel, mille tulemusena lõpetasime Kristi ja Triinuga kell 4 öösel Õismäe tänavatel väga sihikindlalt kodu otsimas ja lolle nalju tegemas.
Umbes nii. Leidsime kellegi ostukäru ja otsustasime jalavaeva vähendada.Kohale jõudsime pärast nelja. Kui hambad pestud, tulime klassiruumi, kus peale meie magas veel üle kümne alaealise tüdruku. Triinul õnnestus viimase sisenejana uks sellise pauguga kinni tõmmata, et nad kõik üles ärkasid ja kassipoegade/zombide/autode multika traktoritena pead tõstma ja end keerama hakkasid. Mõtlesime, et nad võiksid meid väärilise tasuna hommikul ära pasteerida, aga nii pahaseks nad ilmselt ei saanud. 4 unetundi hiljem ärkasime taas ja asusime reipalt linna poole kohvi hankima, ringi jalutama ja veel natuke laulma.
´
*II faas - pärast ülilühikest und või ülipikka ärkvelolekut tekkiv teadvuse seisund, kus kõik tundub pööraselt naljakas, seoste loomine liigub läbi mingite muude kanalite kui loogika ja tõsiseltvõetava vestluse arendamine käib üle jõu.
No comments:
Post a Comment