aegruumi taju

u ühikatoa aknad on nii tolmused, et kogu seinaväline reaalsus tundub olevat ebatõenäoline udukogu.

eile tegin ühe järjekordse pealinnatripi. kadusime kirsiga pärast loengut maanteele. päris mitu head absurdinalja, kerge kehatemperatuuri langus ja loendamatu hulk tühje üksisõitjajobusid, lehvitajaid ja ärakeerajaid hiljem otsustas kirss oma pöidla minu oma asemel püsti tõsta ja hetk hiljem istusime lõbusa soome-eestlase autos ning suunasime pilgud pealinna poole. juht rääkis metsikuid seikluseid enda kahest hääletamiskogemusest, mainis, et see karu minu turvavöö ümber ei ole mitte tema lapse mänguasi või midagi muud armast ja hingestatut, nagu mina arvasin, vaid üks kümnest tuhandest hiinast tellitud turvavööreklaamist, avaldas arvamust teatri, antropoloogia, hääletamiskultuuri jms kohta ning pärast kaht tundi maanteel viskas ilusti KUMU ette. see oli üks neid väheseid kordi, kui juhiga on päriselt põnev vestelda.

kumus tsekkisime üle eesti pagulaskunsti - tuli välja, et eesti pagulased on 40ndatel teinud pagana head sürrealismi. siis tõusime mõned korrused kõrgemale ja vaatasime, kuidas marina abramović piimanõud pingestatult käes hoidis.

järgnes seiklus pimedatel, märgadel, külmadel tänavatel ja treppidel, mis on pealinnatripi lahutamatu osa, üks bussisõit hiljem moondus see aga vaistu usaldades Kompressorisse orienteerumiseks, kus Triinu ja Soo meid juba kokku leppimata ees ootasid.

hiljem teatrisse jõudes ja oma seltskonda veel mõne noore, täpsemalt Martini, Timo ja.. mingi tšiki võrra kasvatades vaatasime üle NO99 uue tüki Untitled.

Lauri Lagle oli kütnud kompoti valitud 20. sajandi popkultuuriklišeedest, vürtistatud audiovisuaalse efektišoki, paljaste, räpaste ja karjuvate inimestega, lisas maitseks veidi sümboleid meie kõigi kollektiivsest teadvusest (või on see liigpeenutsevalt öeldud?) ning lõpuks kallas selle kõik linnusita või siis kummipuruga üle.

kui vaatama tahad minna, ära ole epileptik, ära mõista hukka kunstnike enesehävituslikkust ja googelda enne näiteks Andy Warholi.

pärast etendust tegime burksid ja sõitsime koju.