kellele esireas jagada silmi

mul on nüüd mõneks ajaks tõsiselt tallinnasse hääletamisest kõrini (ja raha on ka otsas), AGA

NO99, "Perikles"

kitš, glämm, laul, tants ja klounaad. tsirkus ja leib (ilma leivata siiski, kuigi kirss püüdis meile väita, et enne etendust jagatakse kõigile jäätist). see etendus pimestas oma sära ja glamuuriga, värsstekst muide, Shakespeare teatavasti, alles hiljem jõudis mulle kohale, et see oli ju kohuuutaavaalt halb tõlge (ilmselt taotluslikult). aga tõepoolest, nad võtsid mingi teksti, mis üksinda oleks täiesti mannetu olnud, ja tegid sellest täiusliku etenduse, palistasid pitsi ja litrite, palja ihu ja kaunite säärtega.
lahedad sädelevad ketsid
risto kübar on endiselt lahe
(sergo muidugi ka ^_^)
Andres Mähar mängis kõige meeletumaid osi, muuhulgas kalpsas kelmika kuningana ringi mingitel tehiskapjadel, mis ta pool meetrit pikemaks ja väga nõtkuvaks tegid; sülitas šamaanina gaasilõket põlema ning tegi väikse kuningatütrena armsat kutsikanägu, valged põlvikud ja lehviv seelik seljas.
kulla, kondoomide ja mürgi rollis oli lahustuva kohvi pulber.

mina ja triinu tulime bussiga koju, mille käigus tekkis küsimustel baseeruv dialoog teemal "kohupiim, rahvas ja valitseja, sitt ja vaba tahe"; kirss ja meeta seevastu otsustasid ka öösel tallinnast häälega tartusse tulla ning ma sain alles hetk tagasi teada, et nad mõlemad on endiselt elus.