Sunday, July 20, 2008
monoprogressiv
ja kui maailma parima koha lahkumispeol kell 4 hommikul uksest taas välja astusime, tabas meid post-apokalüptiline äratundmine - kahvatusinine valgus, kummaline maastik väikeste eikusagilt tekkinud küngastega tühjade plekkpurkide või äravajunud inimeste näol, justkui ainult meie ja see pidu oleksid elanud üle maailmalõpu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
oled minu parim sõnaseadja
Post a Comment