Pärast Vivaldi komposeeritud tunnikella sisenes klassi vägagi lugupeetud õpetaja Priidu Beier. Tagant poolt, õpilased pingiridades tõusid lainetena aukartuses. Muidugi oli esimene tund hariv, parim tarkusetera, et NSVL-i suurim karuteene Eestile oli kunstikool Pallase likvideerimine .)
Beieri muidu keskendunud nägu tõmbus muigele, kui ta erinevatest välismaa muuseumidest, Eesti kunstikoolidest või nimede hääldamisest rääkis.
Järgmine tund oli jällegi uue õpetajaga - muusika ajalugu. Kohalolijaid kontrollides /nägusid skaneerides tuli nii mõnigi tuttav vastu. Mina sain: P.K. *tõstan käe* sind ma olen rohkem näinud, sina siin lava peal.... võtad sõna. *...???* ei ole midagi häbeneda, see on eriline anne. *....blush*
x) ma polnud päris kindel, millest ta rääkis. aga end puudutatult tundsin hiljemgi. -"hahaha, vaatan siin teie nägusid, mõni on päris tõsiseks muutunud. mõni mõtleb, et... *vaatab mulle väga pingsalt otsa* on ikka frukt küll." ta muidugi rääkis sellest, et mis hinnangut meie talle anda võime. ning minu näoilmet luges ta küll üsna täpselt .) hiljem plaksutasime, hüppasime ja teritasime kõrvu, et Keerbergi pingekerimiseks tasandatud häält kuulda.
jah, kolmapäevased humanitaarkultuurišokid, neljapäevased reaalkultuurišokid ning teisipäevased kehalisetunnid (mingi tõsise trenni ja meditatsiooni kombo) on meie väidetava loodusklassi staatuse natuke varju jätnud, kuigi jah, reedeöine keemiapraktikum tuletab seda siiski meelde ^_^ (ning siinkohal ei vihja ma kehavedelikele, vaid näiteks dest.veele ja hõbesulfaadile)
inglise keelt sisustasin Liisiga kätt surudes ja maailmapoliitikast rääkides. Tema võitis.
üks humanitaaride dialooginali:
Alex: meil on probleem.
Goblin: Hitleril oli 45. aastal probleem, SEE on katastroof!
2 comments:
freakin humanitaarid
"Kaltsiumkarbiid ehk karbiit. Car beat, eh he hee."
"Ilmselge, et kui (mees)õpetajal on nibud kikkis, on ta heas tujus."
minu humanitaarid on lahedamad ja haritumad >_<
Post a Comment