Sunday, August 29, 2010

Monday, July 26, 2010

käisime ka viljandis

Thursday, July 15, 2010

võib-olla need eka tüübid venitavad selle pärast nii kaua tulemustega, et sisseastujad lõpuks enam ei kurvastaks, kui avastavad, et on põhjust, vaid jõudu jätkuks vaid leebeks kergenduseks, et teadmatus läbi sai.

Monday, July 12, 2010

vene avangardteater on mu lemmikteater

Hääletasin 6 päeva tagasi pealinna. Sain jäätist ja teada, mida tähendab venelaste identiteedikriis ning mis on halvasti Skandinaavia sisepoliitikas. Ühtlasi seda, mida teevad mu endised bioloogia- ja geograafiaõpetaja kolmapäevaõhtuti (jalutavad aias ringi, vaatavad taimi). Ööbisin EKA ühika värvilises toas, pealinnamüra lae all. Kaitsekõne läks ettevaatlikult, jätkasin rändu Rakveres. Baltoscandal ja hea teater heade sõpradega, aga ööd on petlikud, kurgus köha. Kaks ööd hiljem otsustasin Jõgeva bussipeatuses raamatulugemise lõpetada, et isa autosse ronida, kes viis mu lastega mängima ja maasikaid sööma. Lugemist jätkasin soises metsas keset maja. Kass tuli ka.


.

Tuesday, July 6, 2010

See, kelleks ma saada tahan, on praegu nii intensiivselt aktuaalne, et on täiesti üle kirjutanud selle, kelleks ma lapsena saada tahtsin. Ma ei mäleta.

Saturday, June 26, 2010

eksistentsi naasedes täheldasin järgmist: Luunjast paistab igikestev päike, Vonnegutil, mil kaanepildiks urruauk, on järg 9. peatükil, ning isu greipfruudi mahla järele.

Wednesday, June 23, 2010

täna lakooniliselt

Keskkooli lõpetamise hommikul avastasin, et mu karjatunnus HTG sõrmus on kadunud, ent Mauruse kooli vilistlane olen nüüdseks sellegipoolest. Lõpuraamatust selgus, et klassikaaslaste silmis tegelen põhiliselt teatris kümblemise ja kultuuris aelemisega, mistõttu aeg-ajalt tundidesse ei jõua või lihtsalt hilinen. Kirjandusõpetaja väänas kõige kaunimalt: "Kunstis, mille olemus on a priori kunstlik, orienteerub Piret ürgse kogemisiha ja vapustava sisemise loomulikkusega."

HTG on äge kool. Jah.

Friday, May 28, 2010

kazimir


mu lemmikkunstižanr on suprematism fuck yeah. See on täiuslik, sest see on puhas ideekunst. idee täielikust abstraktsioonist - valge ruut valgel taustal. ülim minimalism.

Saturday, May 22, 2010

kõiksuse mõistmine

pole kellegi jaoks
Jaan Kaplinski

kui hää on mõelda, et kõik see ilu pole kellegi jaoks
ja ei tähenda midagi
päev-päevalt on kõik lihtsalt sinisem ja vaiksem
poolunes sa ei tea äkki, kas seisad uksel või aknal
kas see, kes kuskil tasa koputab,
ootab välja- või sisselaskmist
ja kas kõik varjud pole vaid üksainus suur vari,
mis ei kao kunagi kuskile
ja muusika vaid ümberpööratud vaikus,
maailm, milles me elame,
üksainus tumm tuksuv kristall

Thursday, May 20, 2010

üks kasutu, ent vajalik


Vaatasin eile prantsuse märulit (haha) "Banlieue 13 Ultimatum". täiega äge oli, vaatamata ploti nõrkusele ja dialoogi väga ebastabiilsele paiknemisele tugevus-nõrkusskaalal.
See on 2009. aasta järg 2004. aasta filmile "Banlieue 13", mis oli oluliselt kõvem film. mõlemas on olemas parkour ja kahevõitlus, ehk coolid põgenemis- ja kaklustseenid, eriti badassid igast olukorrast ja 20 mehe vastu võidelda suutvad kangelased ja üleüldse see realistliku fantastika kohustuslik karakerijaotus. esimeses filmis oli plot lihtsalt veidi usutavam.

sisu oli selline, et 21. sajandi teise dekaadi keskpaiku on ühes Prantsusmaa linnas üks piirkond nii getostunud, et ta on peaaegu riigi kontrolli alt väljas, seal valitsevad urbanistlikud hõimud, mustad, moslemid, hindud jne, kõik on linnaslummidesse kogunenud. alguskaadrite operaatoritöö teeb selle vaatajale väga lahedalt selgeks, lendab läbi mingite religioosselt ülieristunud maastike. paraku tahavad kurjad ärihaid selle piirkonna asemel eriti suurt maja ehitada, sest see tooks hullult kasumit, aga kuivõrd nad on nii kurjad, siis käivitavad nad vägeva salaplaani, mis hõlmab nii Prantsusmaa presidenti, tema militaarvägesid kui mingit 8 laskeraketti vms ja lavastavad B13-s mässu ja politseile vastuhaku, niiet piirkond läheb pöördesse, kõik tuleb evakueerida ja presidenti veenda, et kõige parem on see koht lihtsalt õhku lasta. Aga! B13 tüübid koopereeruvad (kahe põhitüübi juhtimisel, Letto ja Damien, kes on samaväärselt osavad nii parkouris kui kahevõitluses, ohhoo), niiet filmi lõppu jääb eriti badass stseen, kuidas subkultuursed oma maa eest võitlejad valevõimule ära teevad.
kõige lõpus peab hea president tänukõne, mis tundus kuidagi eriti veider, aitäh, ma poleks seda uskunud, te olete meie rahva kangelased. President oli muidu üsna lahe tüüp, seisis prantsuse rahva ja vabaduse, võrdsuse ja vendluse eest. pidas moraalikõnesid aega-ajalt.
B13 lastakse siiski õhku, sest selle elanike presidendi kabinetti kogunenud esindajad otsustavad, et tahavad ilusat linnaosa, päris linnaosa. väga armas. kokkuvõttes seisis film vist pereväärtuste eest?




eriti kummalised või nõrgad kohad:
damien mängis ööklubis striptiisitari. kusjuures nii osavalt, et kui ta tantsusaali, ohtlikku tsooni läks, muundus ta kogu keha naiseks, aga kui ta ohutus ruumis koos oma relvaga oli ja inimesi maha lasi või kinni sidus, oli ta lihtalt meigitud mees.

Damieni naine tegeles põhiliselt magamisega. filmis on 2 stseeni, kus teda näidatakse, ühes ta on voodis alasti ja ütleb, et on juba 8 tundi maganud, seksime. teises ärkab ta mehe kõrval üles, kes üritab üles tõusta ning naeratab leebelt viimase soovituse peale edasi magada, kuni mees -kinno läheb-. ??

seal oli üks Aasia tsikk, Tao, kes oli muidu väga lahe, aga kahju, et ta tegelikult kakelda ei osanud. tegelikult oskas ainult spagaati teha .-.

Letto, kes on master of parkour, põgenes üle kõrghoonete katuste hüpates gaasimaskides sõdurite eest, kes ei julgenud nii kaugele hüpata, niiet jooksid need 30 korrust trepist iga kord, kuid - jõudsid täpselt õigel hetkel olla õiges kohas, et Lettole järele jõuda.

aa, ja siis see tekst. Luc Besson on autor. mõned kohad olid päris head, näiteks presidendi monoloogid, aga "Üks meist sureb. ja see oled sina." mis? .D "i came here to kick ass and chew bubblegum and i'm all out of bubblegum" oleks võinud siis juba olla. või mingi usumääratluse arupärimine keset kuulide eest põgenemist. nojah.

plot ei olnud usutav, kuna paljud konfliktid lahendati liiga kergelt. näiteks kulminatsioon, kui mässajad presidendi ruumi tungisid ja lihtsalt kurja äripealiku oimetuks lõid ja vaiba sisse keerasid ja siis kohe oligi kõik korras.

samas olid mõned ideed lahedad. väikesed maailmad ühes linnajaos. kuidas uus kultuur kasvab vana peale. kui oleksin semiootikat õppinud, siis võiks veel pseudoseoseid luua.

ühesõnaga äge film oli. umbes nagu burks või poola hotdog.