O3

Mu sõrmed paisuvad suureks nagu paistes puugid ja silmad hakkavad väsimusest kinni vajuma. Kui on palav. Fakk.
Ma jätkan oma koolipoliitikat - käin ainult tundides, millest on kasu. Aega tuleb ratsionaalselt kasutada siiski. Näiteks kes vajab inglise keele või bioloogia tundi, kus tegeletakse ainult eksamitegijatega ja mina olen keemik, juunis. Mitte, et mulle need ained ei meeldiks, tho.

Mul on tunne, et mulle on see hiliskevadine südasuvi kergelt pähe hakanud. Või pole ma lihtsalt kaua pärispoodidesse sattunud. Suurem osa mu garderoobist on kaltsukatest ja seetõttu vist sattusingi Signega soppima minnes Terranovasse eksides kergelt eufooriasse x) Okei, mitte nii hullumeelselt, ärge kujutage mind ette maniakaalse pilguga nende kummaliste kirgaste riidekuhilate vahel ringi tuiskamas, kuigi natuke ta nii oligi, aga kolm diskopluusi sain ma siiski x) jahjah. mu hommikused riideprobleemid ongi olemas vist selle tõttu, et ma pole ennast veel leidnud.

Aga üks Kairi sünnipäevaga seonduv nali jäi rääkimata. kui me rongijaamas kogunesime, siis Kirss hakkas hullu põiekat kurtma. mina, hea sõber nagu ma olen, hakkasin kiirelt lahendust otsima. Krooksu polnud läheduses ega üldse midagi säärast, aga kaugusest valendas kui päästerõngas sinine lift (need sinised või rohelised peldikud, mis igale üritusele kohale veetakse). see oli keset aiaga ümbritsetud ehitusplatsi. aga no worries, kapuutsid vihma eest pähe ja me murdsime sisse^^. ning päev oli päästetud.

btw

üks hullult ebakvaliteetne pilt mu lõputööst. "Maskeraad"

http://www.foto24.ee/photo.php?photoID=675682

must be something i ate

Aah, btw, Kristi lõikas oma juukseid. ta veider väljakasvanud mohawk oli millegipärast talle vastumeelt ja siis ta nüsis seda natuke lühemaks. nüüd on nunnu sipelgasoeng, pikemate salkudega ja kui uurima hakata, siis ikka väga ebaühtlane, aga siilikas ei kasva ju nii kiirelt välja.

ma siin niisama räägin iseendale oma õe soengust.

Peast oled sa võetud ja pähe pead sa saama.

Mis siis, kui kõik tähelepanekud, seosed ja paralleelid, mis on aegade algusest peale inimeste kohta tehtud, on valed, täielik bullshit? Freud eksis, kõik koolipsühholoogid on idioodid, maailm koosneb vaid juhustest, nihilism on ainus tee ja pole olemas asju nagu seaduspärasused?

ma ei mäleta

Me viisime kõik uuele tasandile.
Tüngakõned, millest sai tõeline mindfuck. "Ma tean, kus sa elad. Ma tean, mis su nimi on. Ma tean, mis koolis su õde käib. Ma tean, et sa said Ülenurmes gümnaasiumisse katseid tehes 1. klassi varusse. Eruta mind."
Aga vähemalt suudavad mõned meist säilitada stiilipuhtust. Eriti imetlusväärne on see siis, kui stiil on sarkasm. "Ma kirjutasin sulle armastuskirja." - "No vaat kui tore siis." kell neli öösel, isegi teine faas ei vabanda vist tegelikult välja.
saunaskäimine. teil võis küll alasti lõbus olla seal õues, olles oma riietest ja isegi rätikutest lukustatud ukse kaugusel.
Jalutuskäigud. Kaheksakesi koos Urmas Alendri, Jaan Tätte, koorilaulude ja Jääboileriga. Me nägime kõik oma kummarites välja nagu lehmi lüpsma minev hipikommuun.
Udu.
Minu ja Kirsi aastapäev^^
Ma usun, et nad nautisid ja mitte ainult esteetiliselt.
Funky Chicken, Metalboys ja muu säärane oli tagaplaanil, aga olemas. Ja see ongi kõige tähtsam.
Öö möödus tihedalt inimeste vahel ja hommik raudteejaamas liiga vara musitseerides.
Kolmeduurilood on kõige lahedamad siis, kui neid laulavad andekad inimesed.

Ühesõnaga Kairi kutsus meid jälle kokku.

Piibelehed

Lambamoodi paljajalu soojal rohul maas.

tulevikku

"Muusika on kulgemine. Sa ei mõtle, millal see lõppeb ja ei mäleta, millal algas. See lihtsalt on."
Vago. Me viimasel ajal diibime päris palju.

Täna oli emotsionaalne päev, aga mitte minu jaoks.

I guess, i'll hold.

Maskeraad

Mul on praegu tunne, et ükskõik, mida ma ütlen, teen seda liiga pikkade sõnadega. Sest ausõna, te võite arvata, et ma räägin nüüd blogis mingeid täislauseid, aga kui ma seda suuliselt, häälega peaksin ütlema, siis oioioi. Kõlaks umbes nii: mplööhhhrmmmm. Sest rohkemaks ei ole ma hektel võimeline.
Olen seda bloody lõpukat juba rohkem kui 4 tundi teinud. muidu oleks normaalne, meil on ju iga nädal 4 tundi kunsti vms, aga ajavahemik võiks varasem olla. Mu sõrmed on rohelist ja sinist ja natuke isegi punast värvi täis, kuigi seda viimast ma ei kasutanud. Hetkeseisuga on hästi tumedates toonides pilt ja kui õpetajad seda mainivad, siis ma ütlen, et mul on praegu hästi tume periood elus ja värki. Lisaks on mul veel vägagi diip pilt, ühiskonnakriitiline ja puha. Kõik on olemas täiuslikuks kaitsmiseks. Välja arvatud täiuslik pilt ise. See on plökk. Joonistades oli lahedam. Aga võibolla on see lihtsalt uni, mis räägib. Pealegi, punane pixiedust päästab pildi. Umbes nagu kokkuvõte päästab kirjandi seitsmendas klassis.
Mu diktsioon on sama kadunud, kui nendel diskrimineerimisteemal väitlejatel see alles oli täna kaupsi ees.
tsau. lk g hsljgkgesou

roheline

Kui ma nutan, siis ma olen olemas. Kui ma nutan, siis ma ei taha olemas olla, aga ma olen. Kui ma naeran, siis on kõik teised olemas.
Kui ma hommikul kooli kõnnin, siis ma olen olemas.
Kui ma mõtlen, keda taevas esimesena näen, siis olen olemas.
Kui ma oman arvamust inimesest minu kõrval, siis ma olen olemas.
Kui ma märkan teie erakordselt ilusaid silmi, siis olen olemas.

Kui ma tunnen kurbust või üksindust, siis mind ei ole. Kui ma maha vaatan, siis mind ei ole.
Mõnikord mind ei olegi üldse.

Also, here's a picture of babies full of pie.

Ma jagaksin teiega informatsiooni, aga te teate juba niigi liiga palju.