Kas asi on minus või maailmas?
Olen juba mõnda aega mõelnud sellele, kui veidraid asju mu kodus juhtub, kusjuures kõige veidram on see, et kõik võtavad neid täiesti igapäevaste nähtustena. Kõige tavalisem näide on veidrad hääled (sammud, sosinad, naerud) öösiti, aga kummalisemat juhtub ka. Näiteks on meie korter juba mõnda aega mingeid isetekkelisi õhupalle täis (k.a minu voodialune), keefripakke suvalistes kohtades, naisteleht aknalaul, sellised pult-külmkapis juhtumid.
muidugi tõenäoliselt saab selle kõik mu viimasel ajal eriti vägevale hajameelsusele süüks panna.
näiteks iga kord mööda nõva tänavat kooli minnes olen vaadanud, kuidas ühe kortermaja välisukselt järjest rohkem värvi koorub. täna hommikul läksin sealt uuesti mööda ja kõik oli ilus, üle värvitud. kui täna koju tulin, oli see jälle samasugune, mahakoorunud! kaks kirjeldatud välisust asusid kahel kõrvuti oleval kortermajal... nojah. peaksin ju märkama asukohtade muutust, ei? sarnane juhtum oli aleksandri tänaval, kus on see ajaloomälestis-maja, mida hiljuti renoveerima hakati. see asub ju täpselt aleksandri tänava lõpus? täna asetses seal hoopis mingi uus värviline korralik maja. mu teooria on, et ajalooline maja liikus paar maja ettepoole, kui ma tähele ei pannud..
tulin täna koolist koju paralleelklassi Peetriga. jõudsime aleksandri-sõbra risti, kust mina läksin otse & tema pööras ära. seisin, ootasin autode järelt, et saaksin üle tee minna, tema jalutas teisele poole ja äkki peatus, sest talle lendas mingi asi vastu pead. see tundus olevat vana kohvitops vms. temast ei sõitnud mööda ühtki autot, ei kõndinud inimest, ükski maja ei olnud piisavalt lähedal. ma loodan, et oma hajameelsuses ma inimestele veel kohvitopse vastu päid loopima pole hakanud, niisiis see on endiselt lahendamata müsteerium, oo vandenõuteoreetikud.
põnevust lisab ka asjaolu, et lisaks libarebastele on linnapilti tekkima hakanud ka päris rebased.
No comments:
Post a Comment