Some people think too much
other people like fucking get it.

Ninja, Die Antwoord

fuuckkk... i need art

ärkasin unekoomast kerge pohmakuivusega. ajasin pea üle voodiserva, et telefonikella piiluda. lootsin, et on hästi palju. kell oli 11, vähe. vannitoas kraamisin vatipadjaga näolt adapaleenijäägi ja öörähma, mõtlesin, et mõni inimene ei pesegi hommikul hambaid, ja lahkusin vannitoast.
absoluutselt ainus asi, mida teha tahtsin, oli  jim ashilevi "olen elus olemise tunde" läbilugemine.
lugesin esimesed 99 lehekülge. keerasin end voodil selili, ülakeha üle ääre rippumas, ja vahtisin vastasmaja viltust katusekontuuri valge taeva taustal. täiesti tähendusetu vaatepilt. lugesin ülejäänu. tuli meelde, et maailm pidi ju eile lõppema. õigus jah.

kuna viimasel ajal on kütteks olnud õhu ja armastuse asemel pigem õhk ja adrenaliin, tuleb fikseerida üldine liikumissuund:

kasvata lihast ja iseloomu

hilja detsembris

Nii eileöise kui üleeileöise kojujalutuse lõpuks tundsin ennast kui Paula Zariņa maalis.

Hommikul oli absoluutselt ainus asi, mida ma teha tahtsin, "Püha Tõnu kiusamise" algusest lõpuni vaatamine. Siis läks tuju veidi paremaks, suutsin Kristinoga isegi sellist juttu ajada:

Kristino: EIIIIIIIIIIII

:D

:D

:D

:D

Piret: :D:D:D

ja sul oli õigus

Kristino: isaand

ma ei saa naeru pidama

:D

Piret: :D

Kristino: :D

Varahommikul koju jõudes olid jalad tunnisest lumelseisust nii kanged, et käed ei ulatanud saapapaelugi lahti siduma. Ütlesin endamisi: "Läbi raskuste tähtede poole," ja venitasin välja.

erinevate tekstide läbitöötamise järel on mõttemärkmete faili tekkinud pooljuhuslik korrastatus:



tõdede pideva kohaloleku tingimustes
subjekti lõputu süvenemine iseendasse
sügavuseta üksindus

nägin unes, et olin üks neist, kelle kaudu oli inimestele avanenud üks mitmest laiemast teadvusest. pärimise peale vastasin, et ei, laiemal teadvusel (JAH või mis ta nimi oli) pole mingit kindlat plaani meist igaühe jaoks, ta laseb asjadel minna, nii nagu asjad tahavad minna. selgitasin, et on kätte jõudnud aeg, mil tuleb kohaneda sellega, et ühe teadvusega saab suhelda mitme keha kaudu.

poststrukturalistlik nali

Mis kujuneb ja kujuneb, aga välja ei kujune?

- Tähendus.

ammendamatu teema

Iga kord, kui mu kass rõduukse ees istub ja välja vahib, on mul selline tunne:

COME WITH ME ALICE. YOU’RE TOO WILD, TOO BEAUTIFUL, TO LIVE IN CHAINS. YOU BELONG OUT HERE. A ROSE IN A VASE IS NOT A ROSE IN THE FIELD. IT WITHERS.

WHERE WOULD WE GO, LUKE? WHAT WOULD WE EAT?

ANYWHERE WE WANT, MY LOVE, AND ANYTHING WE CAN CATCH OR FIND IN DUMPSTERS. YOU THINK YOU HAVE SECURITY BUT YOU HAVE SHACKLES. YOU THINK YOU ARE LOVED BUT YOU ARE A TOY FOR OTHERS’ AMUSEMENT. I WILL SHOW YOU FREEDOM. TOGETHER WE WILL BE UNSTOPPABLE. WE WILL SET THE WORLD AFLAME.

I DON’T KNOW, LUKE. YOU’RE JUST TOO DAMNED HANDSOME TO TRUST.

I CAN’T HELP THAT, ALICE. I WAS BORN THIS WAY. THE UPSTAIRS WINDOW IS OPEN. DON’T PACK A BAG. 

ei mõelnud ise välja