Tuesday, November 30, 2010

MOOAAAAAWWRRRRR


täitmatu jumalasulane on täitmatu

tahaks mingit halba fill-me-up-fuck-yeah nalja teha, aga ei tule välja.

Monday, November 29, 2010

mõttelõtvus

Ülikool on mind ära taltsutanud. Mis sai süsteemi vastu mässavast-initsiatiivi haaravast-kriitiliselt mõtlevast-dogmasid väljanaervast-eesmärkide nimel sisemüüre lammutavast minust? Vaimujulgus kadus kui tudeng jõkke. Istun loengus ja mõtlen, et okei. Resigneerunult. Kusjuures enne loengusse minemist ma isegi ei vaevle metsiku soovi käes teha midagi muud, minna kuhugi mujale, minna maanteele ja pealinna hääletada ja end praamile peita ja põhjanaabri pealinna sõita ja sõprade juurde pittu minna ja hommikul mitte mõeldagi tagasisaamisele, vaid vaadata, mis saab. Mul on hea meel minna loengusse, sest loengus on kohati üsna okei (et mitte öelda huvitav). Süsteem on mind üle kavaldanud. Ma ei tahagi süsteemi vastu võidelda, sest ta tundub päris arukas tüüp olevat. Mis mul öelda. Kuid aruka tüübi pahupool on nurkadeta lineaarne tüüp, kes ei inspireeri, ei paiska välja hulle ideid. Muidugi kokkuvõttes on see mu laisa tähelepanu süü loengus, kuivõrd ma ei vaevu õppejõudu piisavalt kuulama, et mu peas tekiks mingi iseseisev mõtteprotsess. Laisk tähelepanu -> lihtsakoeline teadvuse voog -> ideevaegus -> igavus -> laisk tähelepanu. Aitäh sulle, suhe Pireti ja ülikooli vahel.

Pärast tõdemist, et get your balls back, tegin nimekirja, mis tuletaks mulle meelde kunagisi julgustükke, et need inspireeriksid tegema uusi.
top 10 badass things I have done in my life, featuring:*
1. MMA baaskursus
2. näiteringi juhendamine + lavastamine + perfokad
5. põhikooli lõpukõne kirjutamine & ettelugemine 500 inimese ees
5.1 TÜ antiikmuuseumis toimunud kirjandustund-luuleõhtul Pehki "seesam seesam / lähme jooma" lugemine
5.2 15-minutise kanepi legaliseerimist propageeriva kõne kirjutamine ja ettelugemine 10. klassi kirjandustunnis
6. spontaanse kaitsekõne esitamine TKuG juhtkonnale põlvkondadevahelisest erinevusest viisakuse mõistmisel
7. ühe päevaga 250 lk tammsaare / 300 lk dostojevski lugemine
8. juuste mahalõikamine ja punaseks värvimine 2. klassis
9. kõik workshopid (sh MoKS), kus olen üksi käinud
10. algkoolis koolihoovis nooremaid kiusavale bully'le vastuhakkamine

*salapära, põnevuse ja enese kompromiteerimise vältimise huvides jätsin mõned punktid välja

Nimekirja tegemise põhjus oli kerge hirm, et kas ma olengi laisaks ja tarbetuks tudengiks muutunud, kes ei vaevu eriti mitte millekski. Lootust annab õnneks asjaolu, et punktid nimekirjas ulatuvad päris lähedasse minevikku. Ehk ei ole kõik veel kadunud.

Sunday, November 28, 2010

vaatan aknasse ja ei näe midagi

laupäev kulges varahommikusest ärkamisest vabatahtlikult töise lõunani, mis muundus Bobby McFerrini taustal sujuvalt edvini-chilliks, mis omakorda Oliveri pool supi ja saia küpsetamiseks. sai oli eksperimendikorras, küpses valguskapis, valmis keset sõjafilmi. kõige tulemusena jõin täna hommikul pigimusta kohvi.

Wednesday, November 24, 2010

sõnade jada

Tekst semiootika sissejuhatuse loenguslaidilt:
  • Tajupilt ja mõjupilt. Kana ja tibu. Tajupiltide äravahetemine eriti sage lindude puhul. Amsterdami loomaaias isahüüp ja direktor. Hakid ja ujumispüksid.
  • Tähendus sõltuvalt subjekti seisundist (meeleolust) - kaitsetoon, eluasemetoon, söömistoon (vähk ja meriroos), koer ja istetoon, neeger
Pole ime, et me millestki aru ei saa .-.

ja mina arvasin, et ... .(

"Ma mõtlen, et performance’i-kunstniku roll eeldab teatri vihkamist. Teater on võlts: must lavakast, pilet, mille eest tuleb maksta, peab pimeduses istuma ja vaatama kellegi mängu, kes etendab kellegi teise elu. Nuga pole päris, veri pole päris ja emotsioonid pole tõelised. Performance on selle kõige vastand: nuga on päris, veri on päris ja emotsioonid on tõelised. See on hoopis teine kontseptsioon. Kõik tuleb elust enesest."
Marina Abramović

Tuesday, November 23, 2010

lakuks õlga

repliik tänasest semiootika seminarist, kus kursavend Kent analüüsis oma kogemust hullumajas teatri tegemisest kui kultuurinähtust:
"Pole mõtet paluda, et publik istuks poolteist tundi vaikselt omal kohal, mitte ei... laulaks omaette."

Sunday, November 21, 2010

ilusad inimesed klaasi taga

the worst kind of action on selline aktsioon, kus keha istub tundide viisi arvuti taga ja mõistus rändab suunatud radu. faking töised pühapäevad.

pärast reedest kommunikatsiooniloengut, kus suhtlus ei toimunud mitte õppejõu ja auditooriumi vahel (täis metakommunikatsioonilist müra, nagu on kirjutatud esseis), vaid Pireti ja Triinu vahel reaalsustaju, skisofreenia ja nende kahe võimalike põimumisvõimaluste teemal, haakusin trupiga ja kadusime kollektiivselt Jõgevale. vaatasime piisavalt palju kooliteatrit, et Anul hakkas halb ja mul Oliveriga naljakas, pärast mida otsustasime kaduda Olku klaasmajja lolle nalju ja videokunsti tegema. pärast õhtusööki Türgi sünnipäeva ja tühja kõhu alistamise auks otsustasime minna majja, mil vapiks härga tagant võttev mees, et veel veidi halba huumorit teha. muuseas kuulasime bändi ja avasime alaealiste veinipudeleid pöialdega. öö kulmineerus jõgeva pimedate tänavatega ja filmiga mehest, kes polnud neid kunagi näinud. tänavaid.
hommikul tegime veidi kunsti ja naersime helipuldis ja sellest kaugemal, soputasime vihtasid ja mõnda, keskhommikul kadusin Martiniga maanteele ning naasin kodulinna.
ühikas emaga lapsehoidmisplaane pidades sain teada, et tühi päev saab täidetud perekondlikuga viljandis. niisiis sõitsin viljandisse, üks teine Oliver süles, kus oli tõepoolest perekondlik, sest hõim on mul suur ja kasvab ja võrsub aina edasi, imetlesin armastust, kus soojus kumas palgeilt ning sugulased jalutasid ringi, et üksteisega rääkida. jõin kaksikõega veini ja muljetasin ülikooli vanemale põlvkonnale, kilk peas ja muie suul.
õhtul sõitsin kristiga väikseid kooritüdrukuid kirudes ja uusimaid ideid vahetades tagasi elupaika, aga päris kohale ei jõudnud enne harry potteri viimase äravaatamist.

öö suubub ulma

how do you know about this place? i used to work here. we used to climb up here when our shift was up but we were still tripping and just wanted to listen to the muffled techno sounds manipulating our brain waves making them vibrate to 16 bps. what does that mean? 16 bits per second? it's a slang term for when your closed-eye visuals get so trippy you flow away to another reality. yeah, we just layed here, eyes closed, ears and mind wide open. some of my wildest experiences of mind-travelling have taken place lying on this darkened glass, wires and air trunks above me, a dance floor somewhere far below me.

Wednesday, November 17, 2010

On kuidagi groteskselt tore, et ringauditooriumi seinal on õppejõu pea kohal valge ruut valgel taustal.

Tuesday, November 16, 2010

self-help book about how to stay sane


stay sane. stay square. don't be a maniac

info on nagu vesi

Kõige pealt loetakse mu põhikooli lõpukõne luba küsimata paaris kohas veel ette... Siis otsustavad Tartu kaubanduskeskused mu kunsti matkida... ja nüüd olen äkitselt Päevalehte trükitud?!

?!?!? hämming. .D

Monday, November 15, 2010

5+n

isa käis külas, rääkis juttu. muretses, et kas mul on ikka piisavalt toiduraha, et vitamiinirikast toitu süüa.
"üks asi on need tangud, aga... (märkas kardinatagust aknalauda) nojah, veini peale kulub ka omajagu."

Saturday, November 13, 2010

aegruumi taju

u ühikatoa aknad on nii tolmused, et kogu seinaväline reaalsus tundub olevat ebatõenäoline udukogu.
eile tegin ühe järjekordse pealinnatripi. kadusime kirsiga pärast loengut maanteele. päris mitu head absurdinalja, kerge kehatemperatuuri langus ja loendamatu hulk tühje üksisõitjajobusid, lehvitajaid ja ärakeerajaid hiljem otsustas kirss oma pöidla minu oma asemel püsti tõsta ja hetk hiljem istusime lõbusa soome-eestlase autos ning suunasime pilgud pealinna poole. juht rääkis metsikuid seikluseid enda kahest hääletamiskogemusest, mainis, et see karu minu turvavöö ümber ei ole mitte tema lapse mänguasi või midagi muud armast ja hingestatut, nagu mina arvasin, vaid üks kümnest tuhandest hiinast tellitud turvavööreklaamist, avaldas arvamust teatri, antropoloogia, hääletamiskultuuri jms kohta ning pärast kaht tundi maanteel viskas ilusti KUMU ette. see oli üks neid väheseid kordi, kui juhiga on päriselt põnev vestelda.
kumus tsekkisime üle eesti pagulaskunsti - tuli välja, et eesti pagulased on 40ndatel teinud pagana head sürrealismi. siis tõusime mõned korrused kõrgemale ja vaatasime, kuidas marina abramović piimanõud pingestatult käes hoidis.
järgnes seiklus pimedatel, märgadel, külmadel tänavatel ja treppidel, mis on pealinnatripi lahutamatu osa, üks bussisõit hiljem moondus see aga vaistu usaldades Kompressorisse orienteerumiseks, kus Triinu ja Soo meid juba kokku leppimata ees ootasid.
hiljem teatrisse jõudes ja oma seltskonda veel mõne noore, täpsemalt Martini, Timo ja.. mingi tšiki võrra kasvatades vaatasime üle NO99 uue tüki Untitled.
Lauri Lagle oli kütnud kompoti valitud 20. sajandi popkultuuriklišeedest, vürtistatud audiovisuaalse efektišoki, paljaste, räpaste ja karjuvate inimestega, lisas maitseks veidi sümboleid meie kõigi kollektiivsest teadvusest (või on see liigpeenutsevalt öeldud?) ning lõpuks kallas selle kõik linnusita või siis kummipuruga üle.
kui vaatama tahad minna, ära ole epileptik, ära mõista hukka kunstnike enesehävituslikkust ja googelda enne näiteks Andy Warholi.

pärast etendust tegime burksid ja sõitsime koju.

Monday, November 8, 2010

pühapäev

süsteem sai endast teadlikuks

Tuesday, November 2, 2010

kuidas ma semiootikat õpin

tänane poetessi tagasitulek, ringauditooriumis, poeediga kahel sulel:

Sissejuhatus semiootikasse

ISTUN RINGAUDITOORIUMIS
PEAS TÜHJUS
JA TASAKAAL
ISTUN RAUDTEEJAAMAS
PEAS NOKAMÜTS
MILLEL SINIVAAL
MEENUVAD NEED VAALAHÄÄLED
NARVA MAANTEELT
MIS LAPSEPÕLVES UNELAULUKS OLID
JA SOUTH PARKI OSA KUS ÜKS
SINIVAAL
KUU PEALE KOLIB
RONG TULEB
JESS
PILV JÕUDIS PÄRALE
RONGIRATTAD PEATUVAD
PANEVAD
PUNKTI KÄRALE
PAUS
KUULAN
TASAKAALUST SAAB STIIHIA
IPOD
ON MINU
VIIMNE RELIIKVIA
ASTUN RONGI
PERROON VAHETUB VAGUNIGA
RINGAUDITOORIUM TULEB TAGASI
JA MÄRKAN
ET SEE OLI UNENÄGU
JÄLLE
LOENGUS MAGASIN

Piret & Celer, nov 2010