too badass to be true

nägin eile öösel lõpuks kurikuulsa "Twilighti" ära. täiuslik film .D mida üks armujanus teismeline veel võib ihata - ilusad inimesed & loodusvaated, alguses teineteist vihkavad ent siis armuvad noored, ohtlikud suhted, vampiirid (omg omg want), põgenemistseenid - ja lõpuks see lause... "I don't have enough strength in me to keep myself away from you." kogu maailma jää ja raskemetall sulab üheks suureks mulisevaks kirejärveks. oh edward, come to me *faint*

jaa, ma mõistan selle filmi fenomeni. minu meelest emotsioonideahel arenes kuidagi ebaloogiliselt kiiresti, tekkis see armulegendide kiiks, et nad nagu ei tunnegi veel teineteist ja juba ei saa ilma hakkama. samas filmitegijad olid ikka täpselt naelapea pihta tabanud naiivitaride soovunelmaid printsidest valgetel hobustel ja kogu seda põnevat aktsiooni, mis nende ümber tolmab. visuaalne pool oli üsna kaunis.

kes lõikab, see armastab

Mind hämmastab, mida tänase päikselise õhtupoolikuuinaku ajal unes nägin O_O 
Vaatasin kellegi suures korteris arvutist üksi hästi ilusates värvides ja ilusate inimestega kvaliteetset filmi sadismist. Täpsemini kahest sadistist. Nad olid üsna pühendunud. Kuigi hoidsin koledate stseenide ajal käsi silmade ees, siis nii palju nägin, et piinamine kujutas endast kellegi naha sisse neetidega mustrite löömist ja muid peaaegu käsitöölisi asju. Kõike seda viidi läbi lampide all suure kirurgi(?)laua peal. Lõpuks avastasid kaks sadisti, ilus mees ja ilus naine, et nad armastavad teineteist, on juba lapsepõlvest saati armastanud ning hakkasid oma huve teinteise peal väljendama. Lõpuks olid mõlemad peaaegu invaliidid, mõned jäsemed puudu (tegelt naist ma ei näinud sellisena), naha sees niidiõmblused, ratastoolis... Mees mõtles, et need õhtused tuleb lihtsalt ära kannatada, siis on hea. Selline armastuslugu. 

marjamurr

küpsetasin öösel emale sünnipäevaks koogi. ma polegi vist varem iseseisvalt ühtegi kooki küpsetanud, veel vähem öösel tühjas korteris. tuli mustsõstrapirukas (st sööd ja mõtled, et marjapirukas, mitte kook), sest õnnis vanaema oli eile päeval toormoosi toonud. see oli hea leid külmkapist. täiega hea mustsõstrapirukas. mm.

aga tänu sellele sain magada ainult 2 tundi ja pärast hommikust sünnipäevapidamist otsustasin võtta päeva vabaks, et lisaks une täismagamisele kirjandit kirjutada, saksa keelt õppida ja Kirsiga kokku saada. ilus päev.

porujomm

Lugesin eilse õhtuga "Tõe ja õiguse" 1. osa viimased 250 lk läbi. Läksin raske südamega magama ja tõusin sama raske südamega. Tundsin end terve tänase päeva isegi füüsiliselt väsinuna, ma ei liialda. Isegi päike tundus rõhuvat. Töö, töö, kurvad saatused ja töö. Dostojevski 300 lk ei kamminud üldse nõnda ära (isegi õhtul hambaid pestes mõtlesin tammsaarelikus keeles). Suvega veel mõned?

Oohhhhh. Vähemalt on vanaema külas.

Järgmised 2 nädalat on üsna masendavad, aga siis algab suvi.

edit: pärast õhtuund - vässpässmäss.

rehe all

Täna on lahe päev, sest koristame Kristiga üle pika aja tuba, emme tegi rabarberikooki, olen täna lugenud 100 lk Tammsaaret ja õues on vihm ja torm. Ja hommikut alustasime Pärnas tilli- ja sibulapannkookidega. 

vaimsete väärtuste pede?

Mulle ei meeldi uued Tartu kaubamaja reklaamid. laused stiilis: saksa fill - rahuldav, šveitsi kell - cum laude jms. Materiaalsete väärtuste tõstmine kõrgemale haridusest. ma ei viitsi õppida, aga vähemalt on mul ilusad asjad!? ja see kõik on suurelt ja värviliselt ülikoolilinna tänavapildis mõjutatavate inimeste silma all .(

siurumiuru

Friedebert Tuglas oli ilus mees.




random:
tsitaat trennist (sparrisin Rosinaga): no vaata neid naisi...

wax & whip

Mindfuck saab täna 2-aastaseks! ^_^

üsakass

kass ronis mulle täna kõhu alla, kui kätekõverdusi tegin



see on esimene lause siin blogis, mis väärib talle antud silti täiuslikud põimlaused. ^_^

Täna on Orkut tark:

Today's fortune: Simplicity is the ultimate sophistication

jah.

Kandsin täna esimest korda 3 aasta jooksul siniseid teksaseid. Kuidagi üle mõistuse casual tunne oli, peaaegu väljakannatamatult. Teate küll ju, et sinised teksad on ainus riideese üldse, millega võib päriselt causal välja näha. Ma vist pole seda õiget taset varem nii suure sammuga ületanud, sest isegi sõbrad ehmatasid ära, näiteks Kristi hommikune reaktsioon: "OMG!! ommgg!!!! - mis on? - ei ole midagi, lihtsalt.... nii veider on. omg."

Merikesele kurtsin, et jaa, näed, nüüd hakkangi kandma teksaseid ja dressikat ja mu sõnum maailmale hääbub vaikselt unustusse. Merike arvas seepeale lihtsalt, et pole hullu, teen lihtsalt ühe tagasitõmbamispausi, et maailm puhata saaks, ja siis tulen uue hooga peale.

mischa made me mwroc

näiteks võid sa koguda oma maailmarändudel kirbu- ja rotiturgudelt riideid, mis on kõige paremad eksemplarid silmnähtavast võltsingust või lohakast tööst. logo värvid on mööda, pildid või tekstid t-särkidel on halvasti paigutatud, moonutatud ja vigase grammatikaga, lõige on arusaamatu. ja siis neid kanda! then you would be all indie n'shit.

absindikokteil tartu vaim

Kohtasin täna Jumalat. Purjus mees, patsiga:
Teree!! Mida te siin seisate, kas te olete mind oodanud? Mina tean, mina olen näinud.... Ma olen Jeesus. (-sul on püksilukk lahti) - Las olla! Las nad vaatavad. Tooge mulle sigaret.

muuseas käisin ka paar korda Geni laval, erinevad rohkem või vähem poeetilised sõnad suus ja žestid kätel. rohkem küll jalutasin mööda erinevaid tube ja rääkisin ja... korraldasin vist isegi natuke... või siis mitte? mul on hea meel, et praegu on mai.

nii veider on olla kogu aeg, nagu oleksin kesta vahetanud.

Oliver: Piret, kunas sa mulle jäätist ostad...? Osta täna, mitte mõnel teisel päeval, sest siis lähme võib-olla lasteaeda või mõnda siukesse kohta...

^________^

täna oli üks neid päevi, kui ma mõtlen, et meil võiks jäätist olla ja meil ongi!!!

ilus maa

sain kakskümmend kolm tundi tagasi sellise kirja:

/Põld/ Teatris NO99

Täna, 1. mail kell 15.00 külvatakse Teater NO99 ette suvioder, talinisu ja hernesort /Madonna/. Hiljem lisanduvad põllule rukkililled ning põllumoonid. Tera saab küpseks ilmselt juuli lõpus, viljapea langeb augusti alguses ning oodatav koristusaeg jääb augusti lõppu.

Põllul toimuvat on alates järgmisest nädalast võimalik jälgida ka Teater NO99 kodulehel asuvast veebikaamerast. Samuti hakkame pidama kodulehel Põllublogi.

Käesolev projekt on ilmselgelt igasuguse asjaliku rakendusvõimaluseta. Teater NO99 loodud põld ei ole põllumajanduslik nähtus ning teda ei ole võimalik kasutada toidutööstuse lülina -- rasked metallid, dioksiidid ja muu säärane mürgitab inimesi kokkuvõtteks siiski rohkem kui meie tänased saiad, mis püsivad värskena neli kuud. Seega -- Põld on antud juhul esteetiline ja poeetiline objekt, kuid ei maksa unustada ka võimalikke ökoloogilis-poliitilisi konnotatsioone.

Siin mõned tõlgendusvõimalused.

ÜKS:
Viljapõld linnaruumis on visuaalselt efektne ja hingeminev installatsioon. Kuldsed viljapõllud koos sinipunaste lilleaktsentidega loovad tervikliku ansambli, mida toetavad tihendatud kompositsioon ning valguse ja varju probleemide ambivalentne iseloom. Sõltuvad ju viimased mitte nähtamatu kunstniku käepuudutusest, vaid päikese trajektoorist. Säärasena teeb viljapõld viite mitte ainult Jüri Okase ja Raoul Kurvitza omaaegsetele /land-art /installatsioonidele, vaid ka impressionistide poole. Tasub meenutada, et viimased kujutasid sageli viljapõldude värvinüansse. Ühtlasi võib Põldu käsitleda ka KUMUs avatud näituse /Floromaania satelliitnäitusena.

KAKS:
Viljapõld linnaruumis tähistab katkestust urbanistlikus tehiskeskkonnas. Kui viimane oli veel 1970ndatel paljude utopilistlike praktikate tegevuspaigaks -- ka Tallinnas unistasid arhitektid totaalsest linnast, mis teeb inimeste elu paremaks --, siis tänapäeval nähakse linna Lääne kultuuriruumis sageli hoopis erinevate düstoopiate platvormina (vt ka Peeter Lauritsa sarja Tallinna taastamine/). Linn, mis kunagi oli moodne, seksikas, tehnoloogiline, ratsionaalne ja utoopiline, tähendab nüüd paljude jaoks hoopis inimvaenulikku kohta, kus individuaalsed
valikud kärbuvad ning kus tõelist elukvaliteeti asendab masinlik ja programmeeritav Süsteem. Viimasel ajal on selgelt nähtav inimeste püüd osta talusid Setumaale või kui see pole võimalik, siis kolida vähemalt nn põldudele -- individuaalelamutesse linnalähedastel tühermaadel. Nüüd kolib aga Põld linna. /The Field strikes back/.

KOLM
Eestlase arhetüübi lahutamatu osa on põllumajandusliku töö suur osakaal. Viljapõld on leidnud eesti kirjanduses ning kunstis lugematult arvul metafoore, tõlgendusi, lisatähendusi ning tema poetiseerimine on suurem kui ükskõik millisel teisel loodusobjektil. Viljapõldu nähakse lahutamatu osana rahvuskehandist. Seetõttu ei ole ka Põld mitte ainult vilja kasvamise koht. On vaataja valiku küsimus, kas ta näeb rukkililledest pungil Põldu rahvuspatriootilise z(estina või vastupidi: näeb eestlase traditsioonilise minapildi veidi vabamat käsitlemist, kui kanoonilised arusaamad seda lubaksid.

NELI
Põllu vahetusse lähedusse jäävad Eesti Pank ja Kaitseministeerium. Raske on leida arhetüüpsemat kolmikut: leib, relv ja raha. See seksikas kolmik keerab kõikvõimalikud tõlgendused juba sedavõrd sõlme, et nende lahtiharutamine võiks jääda professionaalide hoolde. Ühtlasi täname Kaitseministeeriumit, kes lubas ka endale kuuluvale maatükiksele vilja külvata. Loeme seda esimeseks märgiks, et mõõgad taotakse atradeks.

VIIS
Kas mäletate veel, kuidas Russell Crowe filmis /Gladiaator/ oma kodu meenutas? Seda, kuidas ta läbi kuldse viljapõllu kõndis ning viljapeadel sõrmede vahelt läbi libiseda laskis? See oli tema jaoks /kodu/. Kuna on teada tõsiasi, et populaarkultuur kasutab osavalt ära kollektiivses teadvuses olevaid märke ja sümboleid, siis taastoodab ka /Gladiaator/neid lõputuid lisatähendusi, mida viljapõllud üle kogu maailma endas kannavad. Kodu sümbol. Leiva sümbol. Elu sümbol. Vaene viljapõld ei saa enam ammu rahulikult oma põhitööle keskenduda, vaid peab pidevalt vastama kõikvõimalikele ühiskondlikele ootustele. See on kurnav.

KUUS
Praegune kriisiaeg võib aga Põllu lõpuks ometi tema lisatähendustest vabastada. Nüüd ei ole enam aega heietada mõtteid nagu Juhan Liiv seda tegi, kui ta kirjutas: /Ja vili lookas palaval/////löönd längu lõunapäikse all./////Ja palava käes peab ta/////ka ükskord valmis küpsema!/////Jah, soojust ahmib loomurind/////ja eluks muutub mullapind!/ Nüüd on käes suur võimalus, et viljapõld teeb ainult seda, milleks ta tegelikult on loodud: annab leivavilja. Esteetiliste, poeetiliste, ökoloogiliste ja poliitiliste eesmärkide täitmise asemel on Põld
lihtsalt põld. Ehk on siin, Teater NO99 ees, üks võimalikke lahendusi kriisile? Tarbimise asemel toota, ostmise asemel kasvatada? Sest jumal tänatud: kui sul ikka on kinnisvara, millele vilja külvata, elad sa kõik kriisid üle.


Kevadiste tervitustega
Teater NO99