Lugesin eilse õhtuga "Tõe ja õiguse" 1. osa viimased 250 lk läbi. Läksin raske südamega magama ja tõusin sama raske südamega. Tundsin end terve tänase päeva isegi füüsiliselt väsinuna, ma ei liialda. Isegi päike tundus rõhuvat. Töö, töö, kurvad saatused ja töö. Dostojevski 300 lk ei kamminud üldse nõnda ära (isegi õhtul hambaid pestes mõtlesin tammsaarelikus keeles). Suvega veel mõned?
Oohhhhh. Vähemalt on vanaema külas.
Järgmised 2 nädalat on üsna masendavad, aga siis algab suvi.
edit: pärast õhtuund - vässpässmäss.
No comments:
Post a Comment