Wednesday, May 16, 2007

natüürimort punase mütsiga

Mul on tunne, et varsti on aeg kolida keldrikorrusele ja hakata lõpuks kunsti tegema. Mul on nüüd värvid.

Kui ma täna linnas ringi kõndisin, siis kõik väiksed lapsed ja vanad naised vaatasid mind. Ei maksa ennast meelitada, see oli kindlasti akrüülide või shokolaadikommi tõttu mu kotis, aga ohhohhoo, kummaliste pilkude tähelepanu.

Ma olen iga päev koolis 2-4 tundi kaheksast. Õpetajad juba muretsevad, aga võrdlemisi keskmise tasemega äärelinnakooli eelis ongi see, et oma elu saab ka elada, kui seda õigesti teha oskad.

Nagu näha, ei inspireeri.

4 comments:

Üks Kõik said...

Jah, see on päris fenomenaalne, et kuidas mõni päev lihtsalt on nii, et inimesed vaatavad ja teine päev, kuigi enda arvates näed välja samasugune nagu alati, ei pane keegi tähelegi, et olemas oled.

Ok, nüüd ma hakkan nuputama, kes sa olla võiksid. Kas sa elad Keilas? Või käid Tartus Descarte's?

Piret Karro said...

hmmm, mitte p2ris. olen t2iesti tarlane, aga mitte 8ldse descartes >P (bloody imelik klaviatuur)

Üks Kõik said...

ok, siis ma vist ei tea sind. või?

Piret Karro said...

eiei, ma ei usu, et sa mind veel tead:D well, that can be arranged.
aga ei midagi.