ma ei mäleta

Me viisime kõik uuele tasandile.
Tüngakõned, millest sai tõeline mindfuck. "Ma tean, kus sa elad. Ma tean, mis su nimi on. Ma tean, mis koolis su õde käib. Ma tean, et sa said Ülenurmes gümnaasiumisse katseid tehes 1. klassi varusse. Eruta mind."
Aga vähemalt suudavad mõned meist säilitada stiilipuhtust. Eriti imetlusväärne on see siis, kui stiil on sarkasm. "Ma kirjutasin sulle armastuskirja." - "No vaat kui tore siis." kell neli öösel, isegi teine faas ei vabanda vist tegelikult välja.
saunaskäimine. teil võis küll alasti lõbus olla seal õues, olles oma riietest ja isegi rätikutest lukustatud ukse kaugusel.
Jalutuskäigud. Kaheksakesi koos Urmas Alendri, Jaan Tätte, koorilaulude ja Jääboileriga. Me nägime kõik oma kummarites välja nagu lehmi lüpsma minev hipikommuun.
Udu.
Minu ja Kirsi aastapäev^^
Ma usun, et nad nautisid ja mitte ainult esteetiliselt.
Funky Chicken, Metalboys ja muu säärane oli tagaplaanil, aga olemas. Ja see ongi kõige tähtsam.
Öö möödus tihedalt inimeste vahel ja hommik raudteejaamas liiga vara musitseerides.
Kolmeduurilood on kõige lahedamad siis, kui neid laulavad andekad inimesed.

Ühesõnaga Kairi kutsus meid jälle kokku.