mu sessitegelikkus on sel kevadel täidetud lahja intensiivsuse ja katkestusega. st mul pole eriti eksameid, aga nelja ja poole tunni pärast on ühe essee esitamise tähtaeg, mistõttu nüüd, pärast aktiivset hommikut, kolme katkestatud tundi und ja umbes sama pikka infomüra filtreerimise sessiooni olen tagasi MS Wordi ees ja püüan kirjutada üsna lihtsatest asjadest.
infomüra või rämpsinfo või nii, see on veidi vale nimetus Community ja Mad Meni vaatamisele ja seotud youtube'i videotele, ent antud kontekstis, kus mu õige ülesanne on siiski mingi arutlev kultuurilooline tekst kirja panna, on üsna asjakohane. infomüra toodab katkendlikkust. teadvuse voog muutub piinlikult katkendlikuks. kuigi joon musta magusat kohvi ja püüan sõnastada Andy Warholi seost postmodernismiga, mis on ju ülilihtne, siis on peas selline räga, et hetk pärast täiusliku sõnastuse leidmist taastootmisele pomo-kunstis kaob see mõte täiesti minema ja mulle jääb vaid mälestus mingist lausest, segamini youtube'i-kogemustega USA meelelahutajate naljadest ja pinnapealsetest soovidest. kui oleksin hommikul värske peaga kohe kogu essee kirja pannud ja mitte alla andnud kiusatusele vahepeal mõttevoogu risustada kõrvaliste asjadega, oleks kõik palju selgem. infomüra on täpselt nagu pakendipraht toas või rämpstoidu söömine - hetkeline nauding, mille tagajärg on kasutu üleliigsus, segadus ja uuestialustamine. selles mõttes (appi ma tahan veel kohvi see oli nii hea) võiks näiteks tervisliku elu poole püüdlejad tähelepanu pöörata ka infole, mida nad sisse võtavad. kuigi ma mõtlen pärast iga mad meni osa "this was simply brilliant" ja ei suuda seda päevas üleliia tarbida, sest see on tummine ja täitev nagu martsipanikook, siis lihtsamad asjad nagu youtube'i videod on nagu kreekerid, mille counti ei jõua keegi pidada ja mis võivad sellevõrra veel rohkem kahju teha.
No comments:
Post a Comment