läidab sigareti

Nüüd, mu noored sõbrad, näen ma teie silmis heldimust ja siis te nutate ja olete kurvad, aga ei tea, kas minagi, ma ei tea. Olen juba liiga palju lugenud teie ohwoewoe jutte, kus te ei taha üldse ära minna, mul on süda kalk, vähemalt praegu, kui lõpetamine tundub nii saja aasta taga. Homme ohhohhoo. Teeme võidu, kes on kõige pikem.

Täna olin ma päris asjalik, jah. Käisin koolis ja tagastasin omanikele raamatuid ning tõdesin, et mu keemia eksam oli päris hästi sooritatud, hahaa. Siis ronisime läbi surma ja varemete lihakombinaadi katusele, tuuldusime läbi ja vaatasime pilte tüdrukutest, kelle juuksed ajaga pikemaks ei kasvanud. Või kasvasid, aga mikserisoeng jäi ju lõpuks alles ja rohelised patsikummid ennustasid tulevikku. Meie lõpetame ja AM lõpetab ja siis on kõik läbiläbi läbi, maailm ka.

Ma veel homme ei viitsi nutta.

Oh, mida sa oled endaga teinud? /läidab sigareti. paus. vaikus./ Nüüd on see ju läbi. /pikk vaikus./ Ma mäletan, kui ma istusin vannitoas nurgas pesumasina peal ja sina olid duši all ning ma rääkisin sulle endast. Mäletan, et alustasin lihtsalt päevast, aga lõpuks rääkisin ikka kõik ära, et miks ma nii ja seal ja kus kellega, miks ma selline olen. Ma tean, et sind ei huvitanud ja ega mindki, mind huvitasin sina tegelikult hoopis rohkem, aga ei julgenud küsida. Vähemalt ma sain sind vaadata. Sul olid pikad blondid juuksed, sirged ja ilusad. Ütlesin seda sulle ka, aga sellepeale ei vaadanud sa mulle isegi otsa, võtsid lihtsalt kraanikausi ääre pealt žiletitera ja lõikasid need maha.