kuu nagu kustuv päike

"Olin Phaetoni haual, mõtled korraks endamisi, aga sügis on käes ja jälle saad aasta vanemaks. Siis kujutled võpatades, kui pime on praegu Phaetoni haual ja kuidas kuused õige tasa kohisevad. Lõpuks paistab eemalt linna kuma. Korraks haarab sind kerge erutus, aga see vaibub peagi. Ükskõikselt sõidad linna sisse. Pidevalt tajud, et oled ainult seal, kus sa parajasti oled."

Mati Unt, "Külaskäik Phaetoni hauale"

viimane treffnerist

leenu lõpetamine oli väga huvitav pidu. priit võrdles oma kõnes leenut tallinna sadamast lahkuva laevaga, mis helsingi poole tüürib, saades valida, millist alust  ta kasutada tahab.. jaan meenutas leenu hüppetooli, kust külge jäänud komme hüpata on leenul nüüd väga hästi välja tulema hakanud. vanaema luges ette ühe leitud luuletuse ja leenu ise tänas kõiki nime- ja tegupidi läbi, öeldes, et ta perekond on maailma parim perekond, millega ma olen täiesti nõus. ta improviseeris kuidagi väga hästi huumori-siiruse piiril jalutleva sõnavõtu, küsides priidu veinipakkumise peale, et “kas mu kõne on nii igav või?” ja võttes kõik kokku lausega, et läheb geograafiat õppima selle pärast, et see teda huvitab, mitte mõnd järgmist saavutust taga ajama, mida temalt kui htg kuldmedaliga lõpetanult justkui oodatakse, aga samas võime kõik valmis olla ka selleks, et ta ülehomme mõnda tokyo ülikooli paberid sisse annab.

leenu ja kogu viljandimaapoolne hõimuharu on valgustunud seltskond inimesi, kes elavad kontaktis nii vaimu kui kehaga, mis on imetlusväärne. kõlab läägarmsalt, aga mis ma parata saan.

mittemiski genees

viljandis põhjamaalastega workshoppi tehes kohtasin huvitavaid nägusid, muuhulgas osalesin umbes sellises dialoogis (..päriselt ka..), kusjuures kaasmaalasega:

A: so you believe that Adam and Eve populated the whole world instead of it being the result of billions of years of chemical and physical processes?
B: pretty much
A: why?
B: I find it naive
A: So you don't think the idea that two people, created by some unprovable extraterrestrial force, is the origin of 6 billion people, is naive?
B: no

A: well, what do you think of different races?
B: I don't

A: do you question your beliefs sometimes?
B: no

dialoog on inglise keeles, kuna seltskonnas istus üks islandi tüdruk, kes kogu vestluse ajal 13-aastaselt oma usu avastanud ja siiani sellele kindlaks jäänud kreatsionistiga püüdis vaikselt olla,  et mitte õli tulle valada.

siseviited

kodulinnasõsara öistel tänavatel akadeemlaste loomeurkast koduliku koha poole jalutades andis orav pargikaudsele suunale hinnangu "oot! kahtlane!", ent otsutasime, et tavai ja jõudsime oruni, kus laskumine varasemast järsem paistis. saabumisel mõtlesin luuletuse, et mul hakkas piinlik ja palav, mis olukorda vaid kaud-meelselt kirjeldas, näppisin veidi seinale valgusmandalat edastavat juhtpulti ja taastekitasin olukorra, kus õhus on lootus, et haihtumise rongis korvab ootamatu naasmine.

lihtsameelne repliik

eile semiootikutega hängides kuulsin uut nalja: juri lotman aka J. Lo. "Don't be fooled by the theories that I've got, I'm still, I'm still Juri from the block". ihihi

katkendlik ja võrgulaadne

mu sessitegelikkus on sel kevadel täidetud lahja intensiivsuse ja katkestusega. st mul pole eriti eksameid, aga nelja ja poole tunni pärast on ühe essee esitamise tähtaeg, mistõttu nüüd, pärast aktiivset hommikut, kolme katkestatud tundi und ja umbes sama pikka infomüra filtreerimise sessiooni olen tagasi MS Wordi ees ja püüan kirjutada üsna lihtsatest asjadest.

infomüra või rämpsinfo või nii, see on veidi vale nimetus Community ja Mad Meni vaatamisele ja seotud youtube'i videotele, ent antud kontekstis, kus mu õige ülesanne on siiski mingi arutlev kultuurilooline tekst kirja panna, on üsna asjakohane. infomüra toodab katkendlikkust. teadvuse voog muutub piinlikult katkendlikuks. kuigi joon musta magusat kohvi ja püüan sõnastada Andy Warholi seost postmodernismiga, mis on ju ülilihtne, siis on peas selline räga, et hetk pärast täiusliku sõnastuse leidmist taastootmisele pomo-kunstis kaob see mõte täiesti minema ja mulle jääb vaid mälestus mingist lausest, segamini youtube'i-kogemustega USA meelelahutajate naljadest ja pinnapealsetest soovidest. kui oleksin hommikul värske peaga kohe kogu essee kirja pannud ja mitte alla andnud kiusatusele vahepeal mõttevoogu risustada kõrvaliste asjadega, oleks kõik palju selgem. infomüra on täpselt nagu pakendipraht toas või rämpstoidu söömine - hetkeline nauding, mille tagajärg on kasutu üleliigsus, segadus ja uuestialustamine. selles mõttes (appi ma tahan veel kohvi see oli nii hea) võiks näiteks tervisliku elu poole püüdlejad tähelepanu pöörata ka infole, mida nad sisse võtavad. kuigi ma mõtlen pärast iga mad meni osa "this was simply brilliant" ja ei suuda seda päevas üleliia tarbida, sest see on tummine ja täitev nagu martsipanikook, siis lihtsamad asjad nagu youtube'i videod on nagu kreekerid, mille counti ei jõua keegi pidada ja mis võivad sellevõrra veel rohkem kahju teha.