tänane ärkamine venis kui teleka eest lahkumine. oota, ma vaatan veel, mõtlesin, käsi hämmastusest suil. väike mustapäine poiss põgenes mööda laoruumi kuulide ja vaenlaste eest, tagaajamistseen kestis kaks nädalat, kuid pinge püsis laes ja taustamussiks MIA Paper Planes. kavalpea ronis endasuuruse köie sisse ja ronis ennastsalgavalt ringi kui rott torudes. lõpuks saadi kätte, kuid siis oli mul endal juba tegemist kuulirahe tõrjumisega labakäe abil.
hiljem (või ehk siiski varem?) lamasin koos kahe sõbraga ja vene keele õpetajaga voodis, viimane palus, et talle see... mikk saare viimane lint lahti seletataks. kummaline aluspükstes mees oli. kui tavaliselt mõtlen, et kõik veidrad või ebamugavad olukorrad on väärtuslikud kogemused, siis sealt tahtsin lihtsalt ruttu kaduda.
narva maanteelt kostab vaalahääli.
No comments:
Post a Comment