maailmade hävitajad ja loojad

Ma teadsin, et kui ära kolin korterisse, siis saan uue neiberhuudi ja igasuguseid naabreid, aga ma ei osanud arvata, et saan endale nii dramaatikast lummatud väiksed naabripoisid. Kui seda saatuslikku korterit vaatamas käisime, siis üks väike poiss maja ees mängis sõpradega ja hüüdis: "Seiske paigal, te hävitate maaaiilmaaa! olete te hullud võii??" :D yay.

Kolimine iseenesest tähendab alguses seda, et hommikul ajab ema üles ja ütleb, et paari tunni pärast on majavaatajad siin ja siis tuleb tublit nägu teha. Hiljem peab ise ka kortereid vaatamas käima ja asjalikku nägu tegema. Nüüd on käes see aeg, kui ma hommikul keldris vanu kaste tükkideks lõikan, et neid vanapaberisse viia. Vaadake, kui kaugele oleme me läinud.

September tõotab tulla iseäranis hirmutav. Uus kool, uus kodu... Uued naabrid, uus kodutee, uus vaade aknast, uus elukorraldus and so on. Tundub, et mu eelmisest elust ei jää peaaegu mitte midagi alles. Võibolla mõned Kirsi kohvichillid või Kassitoome või Ropkapark ehk? Ja noh, kõik mu sõbrad yes indeed, aga Variku metsa (või according to yesterday, staadioni murule) pole enam kunagi sama tee.
Mitte, et ma halaks või midagi, ma lihtsalt... mm mõtlen tuleviku suunas ja nii. teate küll^^
heey vähemalt ma saan oma rõdu x)

fjodor

Ma kolin ära. Kaugele siit kirsivarastamiskohtadest, Variku rongipeatusest, metsast a kõikidest teistest headest kohtadest. Ma ei kujuta ette, kuidas kõik need raamatud ära mahuvad ja kapid ja meie ise, mina ja Kristi samas toas. Eiei, te võite mõelda, et mis see siis ära ei ole kui kaks õde samas toas elavad, kaks meiesugust õde, aga ohheiii. Mul on tunne, et me hakkame kaklema asjade pärast nagu your pixiedust is on MY SIDE. (ma põgenen siis rõdule). aga ohwell, eks me näe ja milleks ette muretseda.... hh..
btw, ma olen praegu üksi kodus ja Kelli kutsus mus PEOLE :D sest need pole kunagi peod, need on chillimised või olengud. aga okei. ma pole kedagi ammu näinud.
aga te ei pannud tähele tähtsat asja. ma olen praegu üksi kodus :D

öösi ETV taha crashida on hea mõte.

"Imaginary heroes"
Ryan Donowho
Pagoda

fuck ♥

vööni viljapead

Mu eilne päev kulmineerus kesköö paiku odrapõllu ja valgete lillede vahel istudes ja Signega kirsimahla juues.

"¤#"

täna hommikul kell 9.00 hommikul niitsin aias muru.
ma poleks seda kunagi arvanud.

faking püüdlused pool aastat tagasi. mu käekiri on muutunud ja ma ise olen ka, loodetavasti.

who will do the socializing?
Vahel valmistab mulle inimestega suhtlemine raskusi. Mitte siis, kui nad on poolvõõrad ja ma ei hooli, vaid selle teise variandiga. Sest tegelikult olen, vastupidiselt Andres Vago arvamusele, hull introvert ja tagasihoidlik inimene. Või nho, selle viimase kohta ma niiväga ei tea, suhtelisus and all, aga siiski.
ma kirjutasin ühe kirja. paberkandjal. see koosneb seosetutest lausetest. üritasin kirjutada ühte päris kirja, et see päriselt ka ära saata ja et sellel päriselt ka saaja oleks, ahga ma eirit ei julgenud, niisiis tuli kummalised, suvalised ja ebavajalikud laused üles märkida, et hiljem mitte mäletada nende kirjutamise hetke. sest ma tõesti ei tee seda. ei mäleta.
arvuti ei allu mulle. mässaja , raisk.

OPIUM FLIRT

suvist

ma tahan vihma ja urmast. alenderit, ma mõtlen.

lastekoori ma enam ei lähe

aaaaaaaaaaa ma polegi laulupidu maininud! sest ma käisin seal kaa:D ja see oli hea. umbes sama hea, kui lehtedes kirjutatakse. aga ei mingit detailidesse laskumist, sest ärkamisaja või kodutee või millegi ajal ma proovis poetasin pisara.
tho, tallinn on huvitav linn. oma idüllidega. võibolla on idüll natuke halvasti valitud sõna, aga midagi sinnapoole. kui ma ragnariga läbi saaksin ja ta tunneks tallinnat hästi ning oleks selline industrial cyberpunk nagu ta väidab end olevat, siis oleks päris huvitav ning me võiksime kohvi juua kuskil kõrgel ja kivisel.
aga bussi- ja takosjuhid ei räägi eriti eesti keelt, veel enam ei tee nad seda öösel kell 1 Õismäel.

lähtepunkt

Mul on tunne, et olen kaotanud oma võime kirjutada. Lugesin mingit eelmisel aastal tehtud kirjandit, mis oli peaaegu täpselt see, mismoodi tahan kirjutada (ja peaaegu täpselt vastand sellele, mida õpetaja kirjanditest lugeda tahab). Aga enam ei oska, isegi kosmoseluuletusest sain valmis vaid kaks esimest rida. Suvi ei ole üldse mulle.

Aga vähemalt tean ma.... mm. oot-oot. kuidas informatsiooni koguda. või noh. keerulisem.
isegi pealkirjad mu blogis on igavamad kui varem.

ohwell. hmz. tsauedvin.