kaks vana tamme

kaks tamme, kes kunagi olid lõvid, ja siis elasid nii vanaks, et nende käpad juurdusid maasse ja lakad-vurrud-kõrvad-silmad-koonud kasvasid taeva poole puuvõraks ja sabad sirutusid teineteise poole sõlmseongusse ning juured olid sama põimunud, et sügaval maa all koos põhjavett juues rääkida, mida silmad üleval taevas nägid ja mis helid kõrvu kostsid ja keda koonud suudlesid. mõnikord tahavad koonud suudelda ainult teineteist ja siis tundub puu all seisjale, et üleval tammevõras puhub tugev tuul ja maru.