Sunday, June 9, 2013

kohalolu triumf

kunagi, kui ma veel kaklustrennis käisin, lugesin treeneri Jorgen Matsi blogi, kus ta kirjutas, et läks jooksma ja jalad hakkasid 15. kilomeetril töntsiks minema... mõtlesin siis, et ma elu sees ei saa teada, mis tunne see on, kui jalad hakkavad 15. kilomeetril töntsiks minema, sest ma elu sees ei jõua nii palju joosta.

jooksin just praegu 17,8 km.
ei tea endiselt seda töntside jalgade tunnet, ainult jalaliigesed hakkasid lõpu poole karjuvalt oma olemasolu ette heitma. viimases otsas hakkas idataevast välku lööma, siis läks tuju töisemaks, muidu oli paras endorfiinijões voolamine.




MARRAFAKKAA

3 comments:

Helena said...

minu suurprojekt: toeta mu maailmaparandustalguid päästes samas oma liigeseid, avardades oma ilmapilti ja andes oma raha õigetele inimestele. Kas ei vääri mitte kaalumist? (ei, naljata... Karin päästis mu elu suht)

http://www.alexanderitehnika.ee/

Anonymous said...

keegi tundmatu ja määramatu võiks kunagi teha populaarväljendi "motherfucker" eestikeelsete variantide loetelu/sõnaraamatu. kohati ilmub hämmastavaid ja maailmapilti avardavaid variatsioone, siin postituses näiteks

Piret Karro said...

siinne variatsioon pärineb lõuna-aafrika räppmuusikast