"Laine kui nukk, iiveldamaajav kalju. Kui palju kordi olen järeldanud su pinnalt sügavikke! Ja kordi, mil olen end lasknud viia pimediku voogudel! Ja valgeid, uskumatuid päevi, mil püüdsin heiastusi ljööde sinisest, ja läbipaistvast, ja kruusasest taevast. Sina, põhjatu, kalliskivi, katsid mu meelest laia välja.
Pidin su jaoks uuesti sündima. Olen valestimõistetud ka."
No comments:
Post a Comment