jitsitar

kirjutasin taas ühe trenniluuletuse:

säärtel sinikaid kui

tähti taevas

progress

Uskumatu

et selleks, et

saaksin elada, rännata kodumaal ja euroopas

rääkida eurooplastega nende enda keeles

omada raha ja tervist

peab mu elus olema päevi

kus ma istun üheteistkümnest kuueni

arvuti taga

surfides institutsioonide andmebaasides

tehes portugali keele ülesandeid

ja pärast pooleteist tunnist matil aelemist endast suuremate ja tugevamatega

tulen tagasi ida-euroopa väikelinna

nelikümmend aastat vanasse ühiselamusse

ja hakkan tõlkima

tundub, et iseendale kasulik olemine on mõnikord kontoritöö

kas enne oli publik või teater?

"Praeguse mandumise olukorras, kuhu me oleme jõudnud, tuleb inimestele metafüüsikat naha kaudu pähe taguda."

huumor à la Artaud

usu mu olemasolu

täna on üks mu elu paljudest koduhommikutest, kuid kogu ümbritsev on taas moonde läbinud. joon kohvi nagu ikka, olen kontaktis nagu ikka, ainult et helitaust on narva maantee vaala- ja veokihääled ning õuest paistab lumine oktoober. kodu on muidugi palju öeldud, kuivõrd kodu mõiste on minust viimastel aegadel üsna kaugele irdunud. öelgem lihtsalt eksistentsi nautimise hommik.

moosiröst

ma tahtsin sellest pikemalt kirjutada, aga kokkuvõtteks:

Animatsioonifestival Klik!Estonia//KLÕPS!, mis trügis nii metafoorselt kui füüsiliselt Tartu kultuurimaastikule (kuivõrd festival peeti ruumis, mis oli täis vana kunsti erinevatelt Tartu näitustelt) oli hea ja vägev, sest:

• äge oli. inimesed tulid kohale ja neile meeldis.
• mitmed kultuurilektüürid kurdavad tartu kunstielu konnatiiklikkuse üle. festival tõi rahvusvahelist kunstiringlust. kas festivali korraldamist võib loomemajanduse arendamiseks lugeda?
• hoonete (urgaste*) taaskasutus on ainult positiivne. praegu veel nimetu loomekeskus, kunagine greifi trükikoda, kus festival toimus, on hea näide. koristasime ära laoruumi, kus muuseas vedeles kinosaali jagu toole, auto, maale, graafikat, baarilett, kraam, panime sisse kultuuri ja kommunikatsiooni
• animatsioonid olid ägedad. crew oli äge. tulijad olid ägedad.

* urgaste all pean silmas neid vanu vägevaid maju, mis oma eksistentsi väärtuslikkust ikka ja jälle tõestavad. teiseks, avalikke ruume, mida ei saa muuks kui urkaks nimetada. sõnal "urgas" on minu suus & silmis ainult hea tähendus, viitab kodususele, pehmetele nurkadele. vastandina omadussõna "steriilne". parajad urkad on näiteks Gen (vana Gen/Lutsu teatrimaja oli lausa etalon), kadunud pärmivabrik, Tähtvere spordihall (ka kadunud, sest kaklustrenn kolis), minu ühikas.

monumentaalminimalism

ma olen mitu korda mõelnud sellele hiiglaslikule hallile seinale, mis kodulinna keskel kõrgub, uue pangahoone üks tahk ülikooli tänava treppide kõrval. alguses tegi pahaseks, et suur lahmakas mõttetust ja otse silmis, aga nüüd, kus olen näinud puude varje, et oleks romantilisem ja Suurt Halli, et oleks absurdsem, tundub päris huvitav lõhe panoraamis. seest kui kosmoselaev muidugi.

iseloomulikud mõttevaod hinnangute andmisel, meeldib lahterdada absurdsemaks või sürrealistlikumaks ja kosmoselaevaks.

animažion on panic mode

Vastutustundlik festivalikorraldaja läheb algusõhtul isa sünnipäevale.'

Kõne peakorraldajale:

/.../

Piret: on kõik hästi teil, sujub?

Edvin (asjaliku häälega): kõik on paanikarežiimil. Jah, kõik on paanikarežiimil.

Tõdemus südant kergemaks ei teinud, aga tundus olevat vähemalt palavik heas mõttes. Intensiivsuse mõttes.