Täna oli täiesti hämmastav päev. Algas sellega, et jalutasin läbi linna kooli, lillad kummikud jalas (seda sa ei oodanud, mis, lomp!) ja vihmavari kui sõjakilp peakohal. Tuul tungis vägisi kopsudesse, tekitades mingi seletamatu eufooriatunde, nii et ma hakkasin ennast kummaliselt rõõmsalt tundma.
Hiljem, kehalise tunni ajal sadas taevast alla endiselt märga valget ei-tea-mida ja tänu sellele saime kogu pundiga vabastuse pikamaajooksust! See on iga-aastane sügisene hirm olnud. Aga nüüd! Eriti veel kuna meile on kehalise ja üldse kogu tunniplaaniga pidevalt keeratud (noh, vinti peale keeratud muidugi). See tekitas seal külma ja märja käes palliviskeid sooritades veel erilise ja ennenägematu peomeeleolu. Imeilus.
Pärast kehalist... otsustasime viiekesi Zalakohast läbi jalutada ja natuke (nii 4cl) turgutuseks hinge alla panna... et matemaatikatunniks soe hakkaks.
1 comment:
No ja tead, mis Leenu sai 2,1 km jooksu? 8,35 min!!!!! meie klassi tsikkidest oli parim 9,midagi ja minu 3 aasta parim tulemus oli 10,midagi. :S:S:S Leenu on sick bastard. Mõned poisid, kes edetabelisse jõudsid vaevu, jooksid umbes sama kiiresti kui ta.
Post a Comment