täna oli vägev õhtu. trennis tegelesime maasvõitlusega. olin suurema osa ajast paaris mingi 80-90kg tüübiga, kelle alt välja pääsemine mind ikka üsna ära väsitas. koduteel tegi Kristjan endale omaseid eriti üle piiri nalju, mis on kohutavalt halb huumor, aga kohutavalt naljakas .D ma olin pmst kõveras terve tee jakobi mäelt alla zavoodini, kus oli mu ratas. kusjuures kuna mu keha oli väsinud ja köha oli ka, siis ma ei suutnud korralikult naerda, niiet lihtsalt kägisesin abitult. edasi ka muidugi, kris pakikal. saavutasin peaaegu pilvesoleku seisundi, endorfiinilaksu. kui olime lõpuks küütri tänavale jõudnud, hüüdis mind Roosi!. kes oli koos sõjaväest korraks Tartusse tulnud venna Kaarliga placeis ja olid ühes teises seisundis ja heas tujus x) kaarel tegi sõjaväehuumorit, roosi tegi suitsu. jätsin kristjani teisele poole teed koos oma rattaga, rääkisin hõimlastega juttu. äge oli.
kristjani juurde kõndis aivo. pitsakarp käes. aivo töötab ruuni pitsas. ta sai tasuta pitsat. jätsin roosi&kaarliga hüvasti, liitusin uue seltskonnaga ja sõin pitsat! x) haa.
ja jõudsin õnnelikult koju.
^_^
ja homseks pole midagi õppida! (keskkooliõpilase rõõmud)
*
mu kortermaja sektsioonis elavad väga huvitavad inimesed. oma teekonnal kolmandale korrusele olen leidnud järgnevaid asju:
suur valge robot
ratasteta rattaraam
kollane mängukaru (radika vahele topitud)
kaks leukoplastist plaastrit
No comments:
Post a Comment