eksistentsi naasedes täheldasin järgmist: Luunjast paistab igikestev päike, Vonnegutil, mil kaanepildiks urruauk, on järg 9. peatükil, ning isu greipfruudi mahla järele.

täna lakooniliselt

Keskkooli lõpetamise hommikul avastasin, et mu karjatunnus HTG sõrmus on kadunud, ent Mauruse kooli vilistlane olen nüüdseks sellegipoolest. Lõpuraamatust selgus, et klassikaaslaste silmis tegelen põhiliselt teatris kümblemise ja kultuuris aelemisega, mistõttu aeg-ajalt tundidesse ei jõua või lihtsalt hilinen. Kirjandusõpetaja väänas kõige kaunimalt: "Kunstis, mille olemus on a priori kunstlik, orienteerub Piret ürgse kogemisiha ja vapustava sisemise loomulikkusega."

HTG on äge kool. Jah.